Jüri Luik lahkub riigikogust
Endine välis- ja kaitseminister Jüri Luik (Isamaa), praegu veel riigikogu väliskomisjoni aseesimees, naaseb juuni alguses välisteenistusse. ERR-i andmetel saab temast peagi Eesti alaline esindaja ehk suursaadik NATO juures, alliansi Brüsseli peakorteris.
"Välisministeeriumil on hea meel, et pikaajalise diplomaatilise kogemusega Jüri Luik otsustas meie ettepaneku vastu võtta ja ministeeriumisse naasta, et Eesti julgeolekupoliitika kujundamisele kaasa aidata. Ta asub tööle välisministeeriumi juhtkonna nõunikuna, kelle teemavaldkonnaks on NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisega seonduv," kinnitas välisministeeriumi kõneisik Luige tagasipöördumist.
Luik alustas välisteenistuses 1991. aastal, kui välisminister oli Lennart Meri, hilisem Eesti riigipea 1992-2001.
ERR-ile teadaolevalt näeb välisministeeriumi juhtkond Jüri Luike järgmise suursaadikuna NATO juures, kui sel suvel lõpeb seal praeguse suursaadiku Kyllike Sillaste-Ellingu lähetus. Sillaste-Elling, Eesti üks säravamaid diplomaate, on töötanud pikalt välisministeeriumis, viimati poliitikaküsimuste asekantslerina, aga ka näiteks peaministri välisnõunikuna aastatel 2003-2009.
Luik ise jääb enda tulevikust rääkides vaoshoituks.
"Minule on tegu naasmisega alma mater'isse, kodusesse välisministeeriumi, kust suvel 2017 sisepoliitikasse tulin. Nüüdne samm tähendab mõistagi lahkumist nii riigikogust kui ka sisepoliitikast," kommenteeris Luik.
Kas see tähendab ka lahkumist Isamaa erakonnast? "Kindlasti mitte. Jään erakonna lihtliikmeks. Olen Isamaa üks rajajaid, hoian neile pöialt ja loodan, et neil läheb hästi," ütles ta.
Millega täpsemalt hakkab Jüri Luik välisministeeriumis tegelema?
"Teemadega, mis on mulle olulised olnud läbi elu – julgeolekupoliitikaga. NATO alustab uue strateegilise kontseptsiooni koostamist, mina hakkan tegelema sellega, et töötada välja sinna Eesti seisukohad. NATO tulevikku vaadates on tegu fundamentaalse dokumendiga," rääkis Luik, kellel on ka suursaadiku kogemus Washingtonist, Moskvast ja NATO peakorterist Brüsselis.
Ning veel enne sügist läheb ta suursaadikuna Brüsselisse tagasi?
"Diplomaatiline tava on väga selge: kui uus saadik nimetatakse, siis antakse sellest kahtlemata avalikkusele teada," hoidus Luik konkreetsest vastusest.
Ettepaneku suursaadiku nimetamiseks teeb välisministeerium valitsusele, usaldus- või volikirjad annab saadikule Vabariigi President. Siis saab tema nimi ka ametlikult avalikuks.
Luik sai märtsis 2019 parlamendivalimistel Isamaa kandidaatidest kõige enam hääli – 4806. Septembri lõpus 2016, kui presidendivalimine jõudis pärast ebaõnnestumist valimiskogus tagasi parlamenti, oli ta üks võimalikke riigipea kandidaate.
Jüri Ratase teise valitsuse moodustamise ajal nõustus ta Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse kaitseministriks minema alles paljude sõprade ja mõttekaaslaste soovitusel, et EKRE ei saaks riigikaitse juhtportfelli endale.
Aprilli lõpus vastas Luik – Jüri Ratase esimese ja teise valitsuse kaitseminister – eitavalt küsimusele, ega tal Isamaa parlamendiliikmena opositsioonipingil igav ole.
"Poliitika on ju tegelikult päris põnev," ütles Luik toona. Samas ta tunnistas: "Mulle isiklikult sisepoliitiline kisklemine ei istu."
Jüri Luige asendusliikmena peaks riigikogusse naasma Heiki Hepner, kes oli Luige asendusliige ka tema kaitseministriks oleku ajal.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi