Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Aurora Ursula Joala selgitas ERR-ile, et arst saab küll infosüsteemi lisada epikriisi, et inimene on välismaal kaitsesüsti saanud, kuid selle põhjal ei saa ega tohi teha immuniseerimisteatist. See aga on aluseks Eesti QR-koodiga vaktsineerimistõendile ehk nn digipassile.

"Eesti tervise infosüsteemi usaldusväärsus põhineb faktil, et tuvastatud tervishoiuteenuse osutaja kannab andmed enda tegevuse kohta tervise infosüsteemi kinnitades nende õigsuse," sõnas ta.

Digiloos saab Joala sõnul teha vaktsineerimise märke, tuginedes patsiendi enda sõnadele ja välismaal vormistatud dokumentidele, kuid sellest ei piisa digipassi loomiseks.

Seega kui inimene on saanud näiteks mõnes Euroopa Liidu riigis EMA heakskiidetud vaktsiiniga kaitsesüsti, ei saa talle immuniseerimisteatist tekitada, sest süsti pole teinud Eestis tuvastatud tervishoiuteenuse osutaja, kes andmete õigsust kinnitada saab.

Digipassi tulevik on aga otsustamata

Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et digipassi hakkab koordineerima majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, eesotsas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Sutiga.

"Me ei saa selle alusel diskrimineerida ehk siis keegi ei saa eriõigusi, kõik on kõigile võimalik. Võibolla vaktsineerimistõendi olemasolul on mingid teenused mugavamad, kui seda tõendit ei ole. Neid punkte me alles arutame," selgitas peaminister.

Ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik lisas, et potentsiaalselt võib digipassi vaja minna siis, kui on toimumas mingi suurüritus ja korraldajad paluvad valitsuselt sinna lubada kehtestatud piirarvust suuremat rahvahulka. Sel juhul võiks aga ühe variandina nõuda, et üritusele pääsevad digipassiga inimesed, kes on vaktsiini saanud või viiruse läbi põdenud.

Kiik aga sõnas, et veel pole kindel, millised piirarvud lähitulevikus üritustele tulevad ning kuidas suvel kõik muud piirangud üldse välja nägema hakkavad.

Joala selgitas, et praegu toimubki Eesti-keskse lahenduse väljatöötamine ning selle integreerimine Euroopa rohelise digitõendi raamistikku, mis pole samuti veel valmis saanud.

"Hilisemates etappides tuleb vaadata ka kolmandates riikides vaktsineeritutele tõendite väljaandmist, kuid praegu me seda ei plaani ja inimene saab oma vaktsineerimistõendi seal riigis, kus ta ennast vaktsineeris," sõnas ta.

Joala sõnul on ebavõrdsusest vara rääkida

Kuni vaktsineerimine ei ole kõigile kättesaadav, ei saa Joala hinnangul rääkida Eesti vaktsineerimise tõendite kasutamist muudel eesmärkidel. Ta selgitas, et välisriigis välja antud nõuetele vastavat vaktsineerimistõendit saab inimene kasutada ka Eestis.

"Kui konkreetses välisriigis, kus vaktsineerimine on tehtud, ei ole veel Eestile sarnast QR-koodil põhinevat lahendust kasutusele võetud, siis on võimalik Eestis vajadusel oma vaktsineeritust tõendada ka teises riigis väljastatud pabertõendiga. QR-kood on mõeldud vaktsineerimise tõendamise lihtsustamiseks," täpsustas ta.

Joala lisas, et välisriigis vaktsineeritutel tuleb vaktsineerimise tõendi saamiseks pöörduda asutuse poole, kus nad kaitsesüsti said.

"Nende erisuste puhul, mida Eesti riik praegu annab mõlema doosiga vaktsineeritutele, sh isolatsioonivabastus riiki sisenemisel, aktsepteeritakse ka teistes riikides väljastatud pabertõendeid," rõhutas Joala.

Õiguskantsler: ühegi piiranguga ei saa välistada immuuntõendita inimeste osalust

Õiguskantsler Ülle Madise ütles ERR-ile, et praegu on tõendi ettenäitamine oluline vaid piiriületamisel ning kuna edasist rakendamist veel välja töötatud pole, on seda ka raske kommenteerida.

"Immuuntõendi kasutuskorda töötatakse alles välja ja see mure on teada. Riikliku otsusega ei ole niikuinii kavas ühegi piiranguga välistada immuuntõendita inimeste osalust, seda ei saaks teha," sõnas Madise.

Ta rõhutas, et lahendus luuakse seesugune, kus kedagi ei diskrimineerita ning lisaks jääb Eestis kehtima ka vaktsineerimisvabaduse põhimõte.

Seega ongi Eesti digipassi tulevik ja Euroopa ühise digitõendi kasutamine veel teadmata, kuid ametiasutuste sõnul käib pidev töö nende väljatöötamiseks.

Joala lisas, et muu hulgas tegeleb ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) globaalse usaldusraamistiku loomisega, mille kaudu saab vertifitseerida kõiki maailma vaktsineerimistõendeid. Kuid ka see on alles väljatöötamisel.