Esimesed märgid koroonapiirangute mõjust EL-i kommertslennundusele ilmnesid 2020. aasta märtsis, mil lendude arv vähenes aastavõrdluses 44 protsenti. Ametlike piirangute laiema kehtestamise ja inimeste reisitõrksuse koosmõjul nähti aprillis aga juba märksa drastilisemaid näitajaid – lendude arv vähenes aastavõrdluses koguni 91 protsenti, teatas Eurostat.

2020. aasta mais oli langus 90 protsenti ja juunis 84 protsenti. Suvel toimus mõningane taastumine, mis jätkus ka sügiskuudesse – juulis oli lendude aastane vähenemine 64 protsenti, augustis 53 protsenti, septembris 59 protsenti ning oktoobris 62 protsenti. Möödunud novembris oli lende 68 protsenti vähem kui 2019. aastal ning detsembris 67 protsenti vähem.

Ka 2021. aasta esimesed kuud ei ole näidanud olulisi taastumise märke. Jaanuaris vähenes kommertslendude arv EL-is 2019. aastaga võrreldes 68 protsenti, veebruaris 73 protsenti ja märtsis 71 protsenti. Aprillis oli langus 70 protsenti.

Euroopa suurimates transpordisõlmedes – Pariisi Charles de Gaulle lennujaam, Amsterdami Schipholi lennujaam, Frankfurdi lennujaam ja Müncheni lennujaam – toimus tänavu aprillis ülemöödunud aastaga võrreldes vastavalt 67, samuti 67, 65 ja 81 protsenti vähem lende.

Barcelona El Pratis oli vähenemine samas võrdluses 79 protsenti, Madridi Barajas 66 protsenti, Rooma Fiumicinos 76 protsenti, Viini Schwechatis 76 protsenti, Dublinis 86 protsenti ja Kopenhaageni Kastrupi lennujaamas 81 protsenti.

Võrreldes 2019. aasta sama perioodiga on Tallinna lennujaama lendude arv aasta esimesel neljal kuul vähenenud 63 protsenti. Reisijaid oli 130 649, mida on 85 protsenti vähem kui 2019. aasta samal perioodil.