Postimehe toimetusele saadetud kirjas on toodud kuni 2020. aastani kehtinud olukorra kirjeldus, mille järgi tagasid Helsingi ülikoolis õppeprogrammi täitmise eesti keele ülikoolilektor, eesti kultuuri ülikoolilektor ja eesti keele külalisprofessor.

Ka Turu ülikoolis töötab veel üks eesti keele lektor, kuid ülejäänud Soome ülikoolides, kus varem olid Eestist tulnud lektorid, õpetavad soomlased eesti keelt muu töö kõrvalt.

Grünthal teatas, et eesti keele külalisprofessori koht on Helsingis täitmata juba 2020. aasta sügisest. Mais teatas ülikooli administratsioon, et eesti keele ülikoolilektori lepingut ei pikendata, asemele on pakutud tunnitasuliste kursuste rahastamist.

"Tekkinud olukord lõpetab ühe hoobiga eesti keele ja kultuuri bakalaureuse- ja magistritaseme õpetuse Helsingi ülikoolis ja ühtlasi Soome ülikoolides. Samuti katkevad eeldused eesti keele tundmisel ja oskustaseme kestval arengul põhinevatel ülikooliõpingutel. Samuti kaovad eeldused keelepõhiseks kultuuri ja ühiskonna mõistmiseks kõrgkoolitasemel," ütles Grünthal.

Riho Grünthali vanaisa Villem Grünthal-Ridala oli aastatel 1923–1942 Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor.

"Olukord, kus me teise keelt ei õpeta või teeme seda vaid tunnitasu alusel, on olukord, mida keegi ei suudagi ette kujutada, kui tõsisemalt mõtelda, ütles Grünthal.

Et Helsingi üliõpilaste huvi eesti keele vastu oleks vähenenud, pole märganud ei viimatine eesti keele külalisprofessor Martin Ehala ega enne teda samal kohal töötanud Sirje Olesk. Algastmel on igal sügisel kogunenud ikka 40–60 eesti keele huvilist üliõpilast, kellest jääb kolmandaks aastaks alles vaid veerand, kuid selline huvi on olnud stabiilne.