Soome riik on lähtunud vaktsineerimisel kahest põhimõttest: vaktsineerida esmajärjekorras võimalikult ulatuslikult vanurid ja teised riskirühmadesse kuulujad ning pikendada selle saavutamiseks kahe vaktsiinidoosi vahelist aega kolme kuuni, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Üle 70-aastastest Soome elanikest on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud praegu 90 protsenti ning kogu elanikkonnast 36 protsenti.

Soome on taganud vaktsiinide kättesaadavuse, sõlmides tarnelepinguid varakult erinevate tootjatega.

"Meile on tulemas meie elanike arvust seitse korda rohkem vaktsiine. Aga ärgem unustagem ka tulevasi aastaid. Veel ei teata ju päris täpselt, kui kaua vaktsiinide kaitse kestab," ütles välisministeeriumi tervise ja heaolu saadik Päivi Sillanaukee.

Soome sotsiaal- ja tervishoiuminister Krista Kiuru kuulutas kuu aega tagasi parlamendi ees, et Soome kavatseb hakata pidama Venemaaga kahepoolseid läbirääkimisi sealse Sputniku hankimiseks.

Soome rahvusringhäälingu andmetel oli teate taustal toonane mure vaktsiinitarnete sujuvuse pärast.

"Tegemist on täiesti tavalise kaardistamisega, milliseid võimalusi on tulevikku silmas pidades olemas ning milliseid vaktsiine on saada. Praeguses akuutses olukorras pole Sputnikust aga Soomele abi," ütles Sillanaukee.

Soome viiest ja poolest miljonist elanikust kavatseb küsitluste kohaselt end vaktsineerida lasta pea 80 protsenti.

Vaktsineerimiseks on loodud eraldi vaktsineerimiskeskused ning erinevalt Eestist minnakse endiselt edasi vanuserühmade kaupa.

Pealinnas Helsingis ning mitmel pool mujalgi on jõutud 45-49-aastaste vaktsineerimiseni. Riskirühma kuulujatel on vanusepiir kõikjal 16.