Mäletatavasti pidi tänapäevane Iisraeli riik kohe oma alguspäevil araablastest naabritega sõdima hakkama. Hoolimata sellest, et Iisraelil olid kasutada ainult sõjaaegsed Saksa Messerschmidti lennukid, millelt loobiti alla kohapeal puu- ja vineerkastidesse kokku klopsitud pomme, võitis Iisrael sõja.

Sellest peale on konfliktid araablastest naabritega, eriti aga palestiinlastega, kes elavad aladel, mida Iisrael enda omaks peab, olnud Iisraeli riigi eksistentsi alaline saatemuusika. Seekordne Iisraeli ja palestiinlaste tüli erineb varasematest aga selle poolest, et konflikt on jõudnud ka Iisraeli passiga palestiinlaste hulka, segaasustusega asulatesse, näiteks Lodi linna.

Soome välispoliitika instituudi vanemteaduri Timo Stewarti sõnul on põhjuseks asjaolu, et ka Iisraeli kodanikest palestiinlased on hakanud end teise sordi kodanikena tundma. Põhjusi selleks on mitmeid, üks olulisemaid 2018. aastal vastu võetud rahvusriigi seadus, mis määratleb Iisraeli spetsiifiliselt juudiriigina.

Palestiinlaste hinge ajab eriti täis ka see, et Iisrael on hakanud hoogsalt uusasundusi rajama Ida-Jeruusalemma, mida palestiinlased loodava Palestiina riigi pealinnana näevad. Iisraeli peaministri kohuseid täitvad Benjamin Netanyahu sõnul on Jeruusalemm aga Iisraeli üks ja jagamatu pealinn ning Iisrael võib seal ehitada kuhu tahes, nagu mistahes muu riik oma aladel ehitada võib.

Timo Stewarti hinnangul kahe riigi lahendus siiski veel otseses ohus ei ole

"Vägivallatsemine kõneleb sellest, et viimaste aastate jooksul on uusasunduste rajamine jätkunud ja rahuprotsessis on juhtunud see, et mingit rahuprotsessi ei ole. Mitte mingit rahuprotsessi pole praegu olemas ja palestiinlased näevad nii võimalust oma riigiks, kui ka võimalusi kodanikeõigusteks mistahes riigis, ära libisevat," lausus Stewart.  

Stewarti sõnul näitavad praegused sündmused eeskätt seda, et mõnda aega piirkonnas vastu pidanud status quo ei ole tegelikult kestlik. Palestiinlased tahavad nüüd näidata, et neid ole võimalik lihtsalt ignoreerida ning nende iseseisvustaotlusi lihtsalt kalevi alla lükata.

Araabiariigid, millest nii mõnigi USA presidendi Donald Trumpi valitsuse ajal Iisraeliga diplomaatilised suhted sõlmis, on praegu üsna vait. Pikemas perspektiivis muidugi mõjutab Iisraeli ja palestiinlaste vahel toimuv ka nende suhteid Iisraeliga. Ehkki mõni araabia riik, näiteks Saudi-Araabia on hakanud Iisraelis nägema liitlast Iraani vastu, on araabia riikidel siiski privileeg praeguses konfliktis poolt mitte valida.

"Saudi-Araabiale muutub väga raskeks läheneda Iisraelile mingilgi moel avalikult, senikaua, kuni olukord piirkonnas on nii põletikuline ja mingit rahuprotsessi pole olemas," ütles Stewart.

Mõned poliitikavaatlejad nii Iisraelis kui mujalgi on spekuleerinud, et Benjamin Netanyahule on praegune olukord rahust kasulikum. See võib tunduda õige arvestades, et Iisraelis on käimas järjekordne valitsuskriis ning rahutuste jätkudes pole lootustki uut valitsust moodustada, mis tähendab, et Netanyahu jätkab peaministri kohusetäitjana.

Stewarti tähelepanekute järgi on Netanyahu olnud kõigis konfliktides siiski nii ettevaatlik, et pole tõenäoline, nagu kasutaks ta neid lihtsalt küüniliselt oma huvides ära.

Peale araabia riikide on praeguses konfliktis üsna vait olnud ka Mahmoud Abbasi juhitav omavalitsus Jordani läänekaldal. See võib kaasa tuua pingeid palestiinlaste enda hulgas.

"Palestiina omavalitsuse julgeolekujõud on väga professionaalsed ja teevad väga lähedast koostööd Iisraeli vägedega. See on põhjus, mis muudab nad ka mõneti ebapopulaarseks Lääneranniku kodanike hulgas, sest julgeolekujõud näevad välja nagu Iisraeli okupatsiooni allhange. Kuid ma ei usu et need väed oma senisest rollist lähiajal välja tulevad," ütles Stewart.

Konflikti mõlemad osalised on vägagi sõltuvad rahvusvahelisest kogukonnast. Rahvusvaheline kogukond ise on juba mitmes konfliktis reageerinud üsna loiult. Konflikti juurprobleemide lahendamiseks oleks Stewarti sõnul vaja palju jõulisemat sekkumist, senine loidus võib viia olukorrani, kus kahe riigi lahendus tõepoolest võimatuks muutub.