Iisraeli ja palestiinlaste järjekordses vägivallakeerdes on korduvalt viidatud raketitõrjesüsteemile, mida tuntakse nimetuse "Raudne kuppel" all. See tänavu kümnendat sünniaastat tähistav süsteem on mõneti unikaalne. Nimelt ei ole taolist mujal seni vaja olnud. "Kuppel" on mõeldud eeskätt suurearvulise juhitamatute lähimaarakettide ründe tõrjumiseks.

Praeguseks koosneb "Raudne kuppel" vähemalt kümnest patareist, igas kolm-neli laskeseadet 20 püüdurraketiga. Kuna iga pauk on kallis – keskmiselt umbes 66 000 dollarit –, siis on süsteemis tähtsal kohal arvuti. Iga patarei on varustatud radariga, mis söödab läheneva raketi andmed arvutisse. See peab välja raalima raketi tüübi, lennutrajektoori ja tõenäolise langemiskoha. Püüdurrakett tulistatakse välja vaid juhul, kui vastase rakett kujutab reaalset ohtu.

Taoline filtreerimine on võimalik, kuna Gaza sektorist tulistatud raketid on üsna ebatäpsed. "Kupli" eripära on ka selles, et see on mõeldud mitte üksikobjektide kaitseks, vaid ka suurte alade nagu linnade ja muude asustuspiirkondade turvamiseks. Senise praktika põhjal väidetakse, et "Raudne kuppel" on võimeline kinni püüdma 85 kuni 90 protsenti ründerakettidest.

Süsteemi püüdurrakett, mida nimetatakse Tamiriks, omab sisseehitatud radarit ja võib end teatud ulatuses ka ise juhtida. Kuid siiski näitavat praktika, et ühe ohtliku raketi neutraliseerimiseks võib vaja minna keskmiselt rohkem kui ühte püüdurraketti. See aga kajastub omakorda hinnas.

Iisraeli jaoks muudab olukorra kergemaks tõik, et vähemalt osa süsteemi kuludest katab USA. Üleüldse tasub märkida, et Washingtoni iga-aastane sõjaline toetus Iisraelile ulatub 3,6 miljardi dollarini.

Kogu värk on seega kallis, kuid aitab arvestuste kohaselt mitte ainult päästa inimelusid, vaid ka kulusid kokku hoida. Nii näiteks on välja arvutatud, et 2012. aastal tulistati õhku püüdurrakette 30 miljoni dollari eest. Kuid need raketid aitasid vältida purustusi 80 miljoni eest. Seega kokkuhoid on täiesti olemas.

Iisraelis eneses on süsteemi ka kritiseeritud, sest selle kulukuse tõttu on jäänud vähem raha ehitada sellisid traditsioonilisi kaitsemeetmeid nagu näiteks varjendid. Elik Gaza lähistel elavad iisraellased peavad lootma "Raudse kupli" võimekusele ja heale õnnele, sest varjendeid ei jätkuvat.

Praeguseks on "Kuplit" täiustatud ja nüüd peaks see olema kasutatav ka tiibrakettide võimaliku rünnaku puhul. Kuid esmasiht on siiski Gazast lähtuvad juhitamatud raketid. Nende hulk ja täpsus on aga ajapikku kasvanud. Korraga välja tulistatavate rakettide arv ongi üks võtmeküsimusi.

Arvestades püüdurrakettide hulka ja patarei taaslaadimiseks vajalikku aega, on olemas niinimetatud küllastatavuse piir. Elik teatava suure arvu rakettide puhul ei suuda süsteem enam piisavat kaitset tagada. Gazast on juba suudetud paari minutiga teele saata korraga sadakond raketti, mis paneb Kupli võimed proovile.

Kui aga jutuks peaks tulema võimalik raketituli Liibanoni pinnalt, seal tegutseva Hezbollah poolt, läheks asi hulluks. Neil peaks olema ladudes umbes 150 000 raketti. Võrdluseks, et viimase kümne aastaga on "Raudne kuppel" suutnud kokku "kinni püüda" umbes 2400 raketti.

Hamasil on Gazas omad probleemid. Üks neist on võimetus suurt hulka rakette samaaegselt teele saata, sest Iisraeli luuretehnoloogiate arengu tõttu hävitataks neist suur osa enne starti. Hamas on aga ajapikku oma raketivõimekust arendanud ja raketitüüpe on mitu.

Praeguseks on neil endiselt põhirelvaks primitiivsevõitu Qassamid, mida võib nimetada omaaegse nõukogude Katjuša kaugeks sugulaseks. Nende lennukaugus on kuni kümme kilomeetrit.

Kuid nende kõrvale on tekkinud Iraani abiga salakaubana sisse toodud raketid Fajr-3, lennukaugusega 43, mõnedel andmetel aga sada kilomeetrit. Sellest raketist on palestiinlased teinud kohalikes garaažides oma variandi nimetusega M-75, kus arv viitab lennukaugusele. Need raketid kipuvad juba ulatuma Tel Avivini.

Lisaks olla Gazas ka väike kogus keskmaarakette, mis võivad tabada sihtmärke kogu Iisraeli territooriumil. See on üks põhjus, miks Iisrael täiustas "Kuplit" taoliste rakettide vastu võitlemise võimekusega. Kuigi kaalukam põhjus on kartus, et Iraan võib oma Jeemenis olevate sõltlaste abiga rünnata Iisraeli relvastatud droonidega.

Iisraeli õhutõrje on tegelikult mitmekihiline, "Raudne kuppel" on selle madalaim kiht. Keskmise kihi eest kannab hoolt süsteem "Taavidi ling", mis peaks tulistama alla keskmaarakette. Ja kõrgeim kiht on süsteem "Nool", mis on loodud püüdmaks suuri ballistilisi rakette. Neile raketitõrjesüsteemidele lisaks on kasutusel ka Ameerika päritolu süsteem "Patriot", mis on mõeldud lennukite allalaskmiseks.

Seega, oma võimekuste, ameerika abi ja suurte rahadega on loodud üsna võimekas süsteem. Kuid Iisrael ei looda ainult rakettidele. Vähe on teada nähtustest, nagu näiteks allüksus 8200, mis kuulub sõjaväeluure Aman koosseisu ja tegeleb igasuguste küberasjadega. Nemad olla olnud ka viiruse Stuxnet väljatöötamise taga. See viirus ründas 2006. aastal Iraani uraanirikastusseadmeid.

Ja on ka araabiakeelsetest juutidest koosnev üksus, mis tegutseb palestiinlaste aladel, korraldab kuulu järgi meeleavaldustel provokatsioone ja hoiab igas suunas silmad lahti. Iisraeli riik eksisteerib keskkonnas ja tingimustes, milles ta ongi muutunud pidevas lahinguolukorras olevaks ühiskonnaks.

Viited lugemishuvilistele

• От ракетных обстрелов ХАМАС за два дня погибло больше израильтян, чем во время предыдущего двухмесячного конфликта семь лет назад "Железный купол" больше не работает? — Meduza
• Is Iron Dome effective against Hamas rockets as originally thought? - The Jerusalem Post (jpost.com)
• Tenth Iron Dome battery deployed to protect Israel from rockets - The Jerusalem Post (jpost.com)
• In 'technological leap,' Iron Dome tackles multiple complex threats at once | The Times of Israel
• Rocket Warfare in Operation Protective Edge (inss.org.il)
• Щит Израиля: как работает система ПВО ″Железный купол″ | События в мире - оценки и прогнозы из Германии и Европы | DW | 14.05.2021