"Mulle tundub, et see on ennatlik samm. Biden proovib seda, mida kõik enne teda on proovinud, ka Prantsuse presidendid, sealhulgas Emmanuel Macron, kuid nad on kõik pidanud varem või hiljem pettuma. See on minu meelest vastuolus Bideni enda sõnadega, kui peale ametisseastumist rääkis ta oma välispoliitilises kõnes veebruaris, et Putin hakkab maksma oma tegude eest. Kas see on siis viis, kuidas Venemaa oma halbade tegude eest maksab?" rääkis Stoicescu.

Stoicescu hinnangul pole ükski neist eesmärkidest, mille USA välisminister Anthony Blinken hiljuti välja tõi – suhete normaliseerimine ja aus suhtlus USA ja Venemaa vahel ning vastastikune austus – saavutatav, ning pigem on sanktsioonidest loobumise taga Bideni ja Venemaa president Vladimir Putini tõenäoliselt juunis toimuva kohtumise ettevalmistused.

Selles, et USA loobus hea tahte märgiks esimesena sanktsioonidest just Nord Stream 2 AG ja selle tegevjuhi, Putini kolleegi salateenistus päevilt Matthias Warnigi vastu, polnud Stoicescu hinnangul midagi juhuslikku.

"See on hoolikalt kaalutud samm, et see oleks oluline Venemaa jaoks, ja see kahtlemata on oluline Venemaa jaoks, poliitiliselt isegi rohkem kui majanduslikult. Võib-olla ka lõpetada ka teatud vastuolu Saksamaaga sellel pinnal. Ja vaadata, millega Venemaa vastab omalt poolt," lausus ta.

Venemaalt poolt aga sarnast sammu vastu oodata pole mõtet, nentis Stoicescu.

"Võib öelda, et see on Venemaa esimene poliitiline võit Bideni administratsiooni vastu ilma ise midagi tegemata, ilma pingutamata. Tahakski näha, mida siis Venemaa omalt poolt teeb: või tuleb lihtsalt soe õhk välisminister Lavrovi või president Putini suust, et öelda, aga see ongi normaalne. Mis tegelikult võimendab veelgi Venemaa retoorikat ja nõudmisi, mis puudutavad ülejäänud sanktsioone: näete, ühed on lõpetatud, mis põhjusel te ülejäänuid jätkate. See saab olema suhteliselt keeruline," rääkis Stoicescu, kelle hinnangul ei tasu Venemaalt midagi oodata ka Putini ja Bideni kohtumisel.

"Venemaa lähenemine on lihtsalt teistsugune. Me ei saa rääkida suhete normaliseerimisest – Venemaa on ju läänevastane, tema poliitika on olnud läänevastane läbi ajaloo. Koostöö kui selline on Kremli jaoks võõras mõiste. Nende jaoks selline asi ei eksisteeri, eksisteerivad võimalused teist poolt ära kasutada, teist nõrgestada ja ennast kehtestada, see eksisteerib Kremli arvates," lausus Stoicescu.

Stoicescu sõnul on Venemaa nõudmiste nimekiri pikk, aga vastu pakkuda ei soovi nad pakkuda midagi, ja seda juba sel põhjusel, et vastu ole palju pakkuda.

"Kui me vaatame, millised on probleemid maailmas, kus Lääne ja Venemaa huvid põrkuvad, siis kriisiolukordi tekib aina juure, ükski pole lahenenud, ja see polegi Venemaa huvides, nemad on pigem kriiside tekitajad. See ongi Venemaa mõjuvõimu instrumente. Kui kriisiolukorrad lahendataks, siis muutuks Venemaa teisejärguliseks jõuks maailmas," lausus Stoicescu, kelle hinnangul ei tasu loota, et Venemaa USA-le vastutasuks nõustuks tegema mõne positiivse ja olulise käigu Ukrainas suhtes.

"See on välistatud. Venemaa ei taha Ukrainat ära anda Nord Stream 2 pärast," nentis Stoicescu.

Vare: põhjuseks oli suhete parendamine Saksamaaga

Transiidiekspert Raivo Vare märkis Vikerraadio saates "Uudis+", et põhjus, miks USA loobus sanktsioonidest Nord Streami Saksamaa ettevõtte ja selle tegevjuhi ning mitte Venemaa ettevõtete vastu, on soov parendada suhteid Saksamaaga.

"Kuna Saksamaaga läksid USA-l suhted vahepeal väga teravaks ja Saksamaa on suurriik ja juhtriik Euroopa Liidus, ja Euroopa on ameeriklastel väga vaja maailmajaotuses, kus põhivastaseks on Hiina. On vaja moodustada ühisrinne Hiina vastu ja ilma Euroopa Liiduta ei ole seda võimalik teha. Siis tuli valida, kas sanktsioonid ja edasine suhete pingestumine sakslastega edasi iga hinna eest või siis loobuda Saksa pole sanktsioneerimisest," rääkis Vare.

Vare sõnul pole väheoluline ka Euroopa Liidu, sealhulgas sakslaste kliimaeesmärkideni jõudmine, sest maagaas on poole väiksema süsinikuheitega kui kivisüsi. Sakslased on endiselt seisukohal, et Nord Stream on eelkõige majanduslik projekt ja vajalik.

"Kokkuvõttes on see on suur poliitiline mäng, USA-l on omad huvid, Saksamaal omad huvid, Venemaal omad huvid ja ülejäänud Euroopa vaadaku ise, kuidas hakkama saavad," märkis Vare.

Vare nõustus, et USA otsuse taga oli kindlasti ka soov Venemaaga suhteid normaliseerida.

"USA poolne sanktsioonidest loobumise žest oli sissejuhatus USA ja Venemaa välisministri kohtumisele Islandil ja seal tuldi tagasi sõnumiga, et püüame teha koostööd seal kus võimalik. /.../ Lavrovi poolt tuli üle hulga aja sõnum, et tegu oli konstruktiivse aruteluga. Ma ei ütleks, et see on reset, pigem üritus tõsta madalpunkti jõudnud suhteid natuke kõrgemale mõlemaid osapooli huvitavates küsimustes. Sellesse mängu sobitus see signaal sanktsioonidest loobumisega. Mis siis, et see puudutas ainult Saksa poolt, aga anti mõista, et sellega on võimalik leppida. See oli Vene pole jaoks väga oluline lähtekoht," rääkis Vare.

Liimets: otsust saab kommenteerida USA ise

Eesti jaoks on Nord Stream olnud kogu aeg poliitiline projekt, on seda ka praegu, ütles ERR-ile välisminister Eva-Maria Liimets, kuid Bideni administratsiooni otsust ei soovinud ta kommenteerida.

"Selliseid otsuseid saavad liikmesriigid ise paremini kommenteerida. Meie vaates on tegu poliitilise projektiga  ja seetõttu olid need sanktsioonid asjakohased. Kaalutlusi, miks nendest loobuti, saavad kommenteerida Ameerika Ühendriigid," lausus Liimets.

USA presidendi Joe Bideni administratsioon loobus sanktsioonidest ettevõtte Nord Stream 2 AG ja selle tegevjuhi Matthias Warnigi vastu, teatasid kolmapäeval mitmed meediakanalid. Gaasijuhtme paigalduses osalevatele Venemaa ettevõtetele kohaldab USA jätkuvalt sanktsioone.