Helme: valitsus peksis kriitikud laiali täpselt nagu Minskis ja Moskvas

Foto: ERR

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme ütles ETV saates "Esimene stuudio", et valitsus lasi aprillis Toompeal toimunud meelavaldused Valgevenest ja Moskvast tuntud võtetega laiali peksta.

"Need olid spontaansed meeleavaldused valitsuse vastu ja nendele valitsus reageeris neid laiali ajades. Meeleavalduste tegelik probleem tekkis, siis kui valitsus otsustas, et aitab kah, peksame laiali. See on Kaja Kallase valitsuse üks neid suuri pärandeid, mida me jääme mäletama tema ebaõnnestunud peaministriks oleku ajast. Valitsemist alustati sellega, et valitsuskriitikud aeti koertega laiali," ütles Helme.

Saatejuht Andres Kuusk parandas Helmet, et mingit rahva laiali peksmist tegelikult ei olnud.

"Oli, oli. Ikka väga jõuliselt aeti nad laiali. Inimesi rinnaga pressiti laiali. Inimesi viidi suvaliselt plate peale, inimesi topiti kongi," vastas talle Helme.

Kuusk küsis, kas Eestis käituti meeleavaldajatega sama vägivaldselt nagu Valgevenes ja Moskvas. "Need on täpselt need võtted, mida seal kasutati," vastas Helme.

"Väljamõeldud paragrahvidega võeti inimesi kinni, viidi politsei bussi, viidi plate peale, tehti trahve mitte millegi eest. Hirmutati koertega suvalisi lastega platsi peal käijaid, võeti inimestelt ära asju," jätkas Helme.

Helme märkis, et tema hinnangul on politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher oma ametisse täiesti kõlbmatu.

"Me oleme parlamendi ainus tegelik opositsioonierakond"

Rääkides EKRE plaanidest avaldada umbusaldust peaminister Kaja Kallasele, ütles Helme, et paraku on EKRE tänases parlamendis ainus tegelik opositsioonierakond, kes tänase valitsuse tööd kritiseerib niimoodi, et see jõuab ka inimesteni.

"Meil on võimul Eesti kõigi aegade kõige liberaalsem ja vasakpoolsem valitsus, kes lihtsalt kandikul toob päevapoliitilisi otsuseid lauale, millega neid vastu pead taguda niimoodi, et ka nende valijad saavad sellest aru, et aeg on otsida teisi poliitilisi erakondi, kelle poolt järgmistel valimistel hääletada," sõnas Helme.

"Sotsiaaldemokraadid on endale loonud mingi fantaasiamaailma, kus nad toetavad liberaalset valitsust, mis siis, et see valitsus neile kogu aeg vett peale laseb. Isamaa roll opositsioonis piirdub sellega, et nendel on tegemist ainult siseopositsiooniga," märkis Helme.

Helme sõnul ei öelnud Isamaa umbusaldamisele ei, ent vajavad veel lisaaega.

"Mul on raske ette kujutada, kuidas nad saavad pikalt pealt vaadata, kuidas meie tegeleme riigikaitse kaitsmisega ja nemad tegelevad millegi muuga. Ma ei ütle seda kuidagi hea meelega, sest mulle meeldiks väga kui meil oleks rahvuskonservatiivsel tiival võitluses tugev paariline, aga praegu seda ei ole," lisas ta.

"Küllap on siin oma annus ka poliitilist armukadedust või päevapoliitilist kalkuleerimist, et kui nad ise ei ole suutnud siin initsiatiivi haarata, siis mitte ka teistele jätta seda võimalust," jätkas Helme kriitikat Isamaa suunas.

Orkestri kärbe on mäss kokkuhoiu vastu

Kuigi EKRE umbusaldusavaldus on suunatud peaminister Kaja Kallasele, väärib Helme sõnul kriitikat ka kaitseminister Kalle Laanet.

"Ta valitsuse laua taga ei seisnud oma valdkonna asjade eest ja siis kui talle kärpeülesanded anti, siis ta ei ole saanud hakkama sellega, et ta oma haldusalas teeks need kärped läbimõeldult. Ta on lasknud oma alluvatel lauale tuua asjad, millesse ta ei ole süvenenud. Need asjad, mille ta alluvad lauale panid, see on sisuliselt alluvate mäss kärpeplaani vastu. Need kärpeplaanid, mida ametnikud panevad lauale on sellised, mida poliitikutel on kõige raskem avalikkusele müüa," rääkis Helme.

"Selle ära hoidmiseks oleks pidanud tegema korraliku kodutöö ära ja minema oma valdkonna eelarveridadesse sisse ja seda raiskamist või ebaefektiivsust sealt taga ajama ja välja tooma," lausus Helme.

Helme hinnangul on ka kaitseväe juhataja Martin Herem oma ametisse täiesti kõlbmatu.

"Meie fraktsioon Narvas on kurioosum"

Andres Kuusk küsis Helmelt, kuidas suhtuvad EKRE konservatiivsed tuumvalijad 9. mai aktivisti Larissa Olenina liitumist EKRE fraktsiooniga.

"Meie teda erakonda ei plaani võtta ja meie nimekirjas ta järgmistel valimistel ei plaani kandideerida," vastas sellele Helme.

"Meie fraktsioon Narvas on ju kurioosum. Me eelmistel valimistel ei osalenud Narvas ja Narvas on erinevad valimisliidud olnud ja Keskerakonna valimisnimekirja erinevad liikmed on laiali jooksnud ja meil on Narva volikogus üks liige, kes tekitas meie fraktsiooni ja sinna on liitunud ka mõned teised inimesed," rääkis Helme.

"Olenina ütleb, et talle meeldib konservatiivne perepoliitika, konservatiivne immigratsioonipoliitika ja meie seisukoht energiatööstuse osas," lisas ta.

Ratase presidendiks pürgimine "joogid autosse" skandaali taha ei jää

Küsimusele, kas "joogid autosse" skandaal tõmbas Jüri Ratase võimalikele presidendiks kandideerimise mõtetele kriipsu peale, vastas Helme, et ei tõmmanud.

"Ma arvan, et see kriipsu peale ei tõmmanud. Aga ma panen selle selgelt sellesse konteksti,  mis meil on tänases valitsuses. Kui seda tänast valitsust tehti, siis seda tegi väga väike ring inimesi ja see info sellest, mida lepiti kokku presidendi ametiga seoses on väga väikese ringi inimeste käes. Aga niipalju kui laiem ring inimesi teab, on nii, et Keskerakond nimetab kandidaadi ja kui see kandidaat on sobiv, siis Reformierakond toetab teda. Ja kui nad mõlemad teda toetavad, siis on ligilähedane võimalus, et see inimene presidendiks valitakse. Mitte küll riigikogus, aga valijameeste kogus," rääkis Helme.

"Näha on, et Keskerakond mõtleb ühe väga konkreetse kandidaadi peale ja näha on ka seda, et Reformierakond tahaks, et Keskerakond nimetaks kellegi teise," lausus ta.

Sellest räägivad tema sõnul ka Andrus Ansipi kriitilised avaldused Keskerakonna aadressil.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: