Juhtida riiki mõistlikumate kuludega ja vähema ressursiga tundub õige. On aga maitse küsimus, kuidas seda oma valdkonnas teha ja kavandatavaid plaane avalikustada. Praeguse info põhjal saavad pihta pehmed valdkonnad - huviharidus, muusikud ja vaimulikud.

"Sellest rahulolematusest saan ma aru. Ma arvan ka, et oleks olnud mõistlikum kui erinevates allasutustes või erinevates valdkondades oleks eelnevalt läbimõeldud tervikplaan ja siis sellega välja tuldud, mitte tilgutatud üksikuid ärritavaid ideid," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond).

"Eks praegu on valitud selline optimeerimise tee, mis on võib-olla rohkem omane äriühingutele. Seatakse eesmärgiks mingi kindel rahanumbri kokkuhoid ja äriühingud nii tihtipeale teevad, et riik peaks võib-olla rohkem vaatama laiemalt ja süvitsi minema, et mis on need tegevused, mida riik üldse ei peaks tegema, et nende arvelt kokkuhoida, mida saaks anda erasektorile üle ja selliselt lähtuma," ettevõtja ja riigireformi idee üks eestvedaja Jüri Käo.

Nii oleks võimalik kokku hoida rohkemgi kui 60 miljonit eurot. Eestis on maksumaksjaid umbes 590 000. Juba see paneb surve eelarvekuludele ja seab piirid.

"Teine küsimus on see, et kas praegu on üldse see aeg, kui oleks vaja midagi säästa. Selle sammuga mina vähemalt saan aru, et valitsus tahab anda sellist signaali, et oot-oot sõbrad, võtame natuke hoogu maha. Laen tuleb maksta tagasi, mida Eesti riik on laenanud ja me peame midagi kusagilt kokku hoidma," lisas Käo.

"Juba tegelikult paar aastat enne kriisi oli meil Eestis olukord , kus me kulutasime rohkem kui meil tulusid oli," Pentus-Rosimannus. "Selleks hetkeks, kui algas tervisekriis, koroonakriis, oli meil tegelikult üle 430 miljoni euro suurune auk, mis oli tekkinud sellest, et kulud olid suuremad kui tulud. Sellele nüüd on lisandunud veel kriisiga seotud puudujääk. Alternatiiv on puudujäägist väljamaksutamine ehk maksutõusud."

Eearve kulude maht on 13 miljardit eurot. Riigikogu rahanduskomisjoni liige, opositsiooniline sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ütleb, et sellest joonlaua meetodil 60 miljoni euro kärpimine ei anna efekti.

"Mitte kärpida matemaatiliselt vaid kärpida südamega. Nüüd me ju näeme, et üks ministeerium on otsustanud kärped ja tehtud kulud lükata omavalitsuste kaela ja kärpida laste huviharidust. Teine loobub enda meelest mitte oma eesmärgi täitmiseks esmavajalikust ehk kaitseväe orkestrist. Kolmas - riigikogu kantselei - on otsustanud kärpida justkui ajude arvelt. Mitte puutuda püsikulusid riigikogulaste puhul vaid kärpida Arenguseire keskuse ja Riigikogu Toimetised. Sa võid ju rääkida, kas nii- või naapidi on see õige, aga mitte ükski neist kärbetest ju ei lase valitsusel enda seatud eesmärke täita," tõdes Sikkut.

"See riigikaitsekulude kärbe, mida järgmisel aastal surutakse läbi, millega tohutu stress on tekitatud, on väga halb signaal meie liitlastele. See raha läheb kuhu? Uus valitsus on otsustanud järgmisel aastal panna 10 miljonit eurot suurde uude lossi, mis ehitatakse - see keskkonnaministeeriumi hoone. See näitab nende eelarvepoliitilisi valikuid," leidis riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige Urmas Reinsalu (Isamaa).

"Mina saan ausalt kirjeldada ja anda ette erinevatele valitsemisaladele selle raami, mis riigile rahanduslikult võimalik on. Need piirid, mille raames otsuseid teha saab," rõhutab rahandusminister Pentus-Rosimannus.

Käo toob välja õnnestunud haldusreformi, mille käigus liideti omavalitsused ja kaotati maavalitsused: "Osad ütlesid, et riik vajub kokku, no ei vajunud kokku. Ja nii võiks riik minna rahulikult edasi, kuidagi süsteemselt ja põhjendatult neid otsuseid teha ja sealt tekib ka see sääst. Riigi reform ei ole mingi optimeerimise ülesanne, õige on vaadata sisusse."

"Ma toon ühe näite. Kredexis on pragu 300 miljonit eurot. See on 1 protsent SKP-st. Mis on mõeldud või broneeritud majanduse elavdamiseks. Kasutame neid või mitte. 300 miljonit eurot! Ma küsisin nädal aega tagasi ettevõtlusminister [Andres] Sutilt, mis te selle rahaga teete? Ta ütles, et vaatame, kas tuleb hea mõte. See tegelikult ilmestab seda olukorda praegu, selle 60 miljoni euro kärpega," rääkis Reinsalu.

Üldiselt jääb kõlama mõte, et riigieelarve sisust ei ole võimalik aru saada. Ka õiguskantsleri äsjane analüüs ütleb, et tegemist on keerulise dokumendiga, kust ei selgu kui palju tegelikult kulub ühes või teises valdkonnas riigi raha. Aru saab asjatundja, mitte valija.

"Eks ta on kõikides riikides, aga poliitikute ja ametnike, eelkõige ametnike ülesanne on riigieelarve rahvale lahti kirjutada ja need read selgitada," leidis Käo.

"Selles riigieearve strateegis on väga palju tekitatud ka tõele mittevastavaid asju. Näiteks kaitseinvesteeringute programmi rahastus on pandud ette ja öeldud, et katteallikas on miinisadama müük. Valitsus ei ole mitte mingisugust miinisadama müüki otsustanud!" rõhutab Reinsalu.

Omamoodi sümboliks selles kokkuhoiuplaanis on saanud kaitseväe orkester. Selle saatust pole veel eelarve eenõusse kirjutatudki, kui juba on otsustatud kinni panna. Eelarvet on asutud täitma enne selle kinnitamist.

"Sageli on sellise vastuseisu väljendamiseks valitud just hästi emotsionaalsed näited, mille puhul mina loodan, et see lõpuks laheneb nii nagu kaitseminister on öelnud, et ta leiab lahenduse sellele orkestri küsimusele ja professionaalne orkester säilib Eestis ühel või teisel moel," rääkis Pentus-Rosimannus.

Sotsiaaldemokraat Sven Mikser ei välista, et orkestri puhul võis tegemist võis olla tööõnnetusega, sest kärpekorralduse saamisel pakuvad alluvad esialgu neid kõige võimatumaid kärpekohti. "Piltlikult öeldes, kui näiteks tervishoiu valdkonnas antakse kärpeülesanne, tulevad spetsialistid ja ütlevad ministrile, et meil ei ole tõepoolest kusagilt võtta ja kui te soovite tõepoolest kärpida, siis tuleb ära koondada kiirabiautod ja saata brigaadid patsientide juurde ühistranspordiga," rääkis endine välis- ja kaitseminister Mikser.

Kaitse-eelerve planeerimine üldse on mõnevõrra erinev teiste valdkondade eelarvetest, sest seda tehakse pea kümneaastase sammuga.

"Kui me kujutame ette, et oleme kogu oodatava raha ära planeerinud kümne aasta peale ette, aga majandus ei kasva mitte oodatud neli protsenti aastas vaid näiteks ühe protsendi, siis 8., 9., ja 10. aastal see erinevus plaanide ja tegelikkuse vahel võib olla päris suur," selgitas Mikser.

Valitsus peab oma ettepanekud ja plaani riigikogule esitama 1.oktoobriks.

"Praeguses stressikeskkonnas, kus me oleme, peab valitsus olema riiki stabiliseeriv, kriisi juhtiv asutus, mitte rannal liivas köit keerutama. Me ei vaja niisugust pudru," tõdes Reinsalu.