Kontseptsioonis tõdetakse, et kuna juudi kogukonna turvalisust toetavad meetmed jäävad erinevatesse valdkondadesse ning puudutavad eri ministeeriume ja nende allasutusi, siis tuleb sellesse kaasata siseministeerium, haridus- ja teadusministeerium (HTM), kultuuriministeerium, välisministeerium, justiitsministeerium.

Siseministeerium ning politsei- ja piirivalveamet (PPA) hakkab tegelema juutide ja nende organisatsioonide turvalisuse tagamisega, milleks hakatakse muuhulgas korraldama regulaarseid kohtumisi info vahetamiseks PPA ning juudi kogukonna vahel.

Kultuuriministeerium, välisministeerium, siseministeerium ja HTM hakkavad tegelema antisemitismi käsitlemisega haridus- ja kultuurivaldkonnas. Selleks pakutakse erinevaid holokausti puudutavaid õppematerjale, koostatakse muuseumide haridusprogramme ja tehakse koostööd vastava valdkonna rahvusvaheliste keskuste ja organisatsioonidega.

Kultuuriministeerium, siseministeerium ning haridus- ja teadusministeerium astuvad samme juudi kogukonna tugevdamiseks, sealhulgas toetamaks juudi kultuuri, haridust ja usutraditsioone.

Ministeeriumid ja ametid peavad kontseptsiooni kohaselt looma antisemitismiga võitlemiseks ühise infovälja ning kaasama sellesse ka juudi kogukonna.

Antisemitismi vastse kontseptsiooni kohaselt võib antisemitismi esineda erinevates poliitilistes ja religioossetes ideoloogiates ning mõnel juhul võib see väljenduda diskrimineerimises või avalikus sõnalises rünnakus, teisalt ka füüsilistes rünnakutes juudi kogukonna ja selle liikmete ning kogukonnaga seotud objektide vastu.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2018. aastal läbiviidud uuring 12 liikmesriigis, kus elab hinnanguliselt 96 protsenti Euroopa juudi elanikkonnast, osutas, et seal koges 89 protsrenti end juudina määratlevast elanikkonnast antisemitismi kasvu.

Sama aasta detsembris toimunud Eurobaromeetri eriuuringu 484 tulemus osutas, et Eestis oli väikseim osakaal uuringus osalejaid - kuus protsenti, kes pidasid antisemitismi probleemiks.

Juudi kogukonna juht tervitas algatust

Eesti Juudi Kogukonna juht Alla Jakobson rääkis ERR-i venekeelsele uudisteportaalile, et kogukond kavatseb juba järgmisel nädalal määrata oma esindaja töörühma. "Me just arutame seda," ütles ta ning lisas, et kandidaadi peab kinnitama ka ühenduse nõukogu.

Jakobsoni hinnangul Eesti riiklikku antisemitismi ei ole: "Meie organisatsiooni toetatakse, sealhulgas teevad seda kõrgel tasemel ka riigiorganid. Eraviisilist antsimitismi siiski on," tõdes ta.

PPA: vaenukuritegusid Eestis praktiliselt pole

Politsei- ja piirivalveameti andmeil Eestis praktiliselt ei ole võõravaenust ajendatud rikkumisi.

"Vaenu õhutamise ehk karistusseadustiku paragrahv 151 lõige 1 alusel on viimase kolme aasta jooksul menetlust alustatud Eestis vaid kahe väärteo suhtes. Ühel juhul neist menetlus lõpetati," ütles PPA pressiesindaja Marge Sillaots reedel ERR-ile. Ta lisas, et 28. mai seisuga ei ole ühtegi kuritegu selle koosseisu alusel aastatel 2018-2021 registreeritud.

"Süüteoteateid on vaenu õhutamise tunnustel küll viimastel aastatel esitatud, kuid nii 2019. kui 2020. aastal ei alustatud nende alusel mitte ühtki menetlust – mittealustamise otsused olid tingitud süüteokoosseisu puudumisest" tõdes Sillaots. "Nende väärtegude, mille osas menetlust alustati, ei olnud ühtegi antisemiitliku sisuga juhtumit," rõhutas ta.

Sel aastal oli küll üks infoteade, kus Zoomi keskkonnas läbiviidud koolitunniga liitus tundmatu inimene, kes kuvas slaidile sõnumi "juudid ahju". Juhtumi osas menetlust siiski ei alustatud.

2019. aastal registreeriti avaliku korra rikkumise paragrahvi (karistusseadustiku paragrahv 262) all juhtum, kus solvati avalikus kohas rabi Efraim Shmuel Kotit. Kohus määras mehele karistuseks kaheksa päeva aresti avaliku korra rikkumise ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise eest.

Sama paragrahvi alla läks ka juhtum, kus tänaval olevate elektrikappide külge kleebiti A4 postrid, millel haakristid ja juute solvav tekst.

Muid antisemiitlikke juhtumeid viimase kolme aasta jooksul teadaolevalt registreeritud ei ole.