Ringvee: Euroopas tõstab antisemitism üha enam pead

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ringo Ringvee

Ehkki Eestis antisemitismiga suuri probleeme pole, tõstab see mujal Euroopas üha enam pead. Sestap kiitis ka Eesti valitsus heaks antisemitismivastaste meetmete kontseptsiooni.

Siseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo Ringvee räägib, et Euroopa Liidus on antisemitismiga üha enam probleeme. Näiteks Rootsis arvab seda 75 protsenti, Saksamaal 61 protsenti ja Prantsusmaal iga teine küsitlusele vastanu.

"Me leiame antisemitismi väga erinevatest spektritest. See ei ole enam ainult paremäärmuslus, seal on ka vasakäärmuslus, seal on erinevaid vandenõuteoreetikuid ja erinevaid usurühmasid. Ehk see pilt on muutunud palju kirjumaks," selgitas Ringvee.

"See ei ole muutnud ei juudi kogukondade elu kergemaks ja samamoodi see ei ole ka korrakaitseasutuste elu kergemaks muutnud."

Euroopa Liidu uuringud näitavad, et võrreldes teiste riikidega kohtab Eestis juudivastasust kõige vähem. Vähemalt 2018. aastal tehtud uuringu järgi pidas antisemitismi Eestis probleemiks kuus protsenti vastanutest. Siiski kiitis valitsus aprilli lõpus heaks "Antisemitismivastaste meetmete kontseptsiooni".

"Kuna me räägime siin üleilmastunud maailmast, siis selles kontekstis ka Euroopa Liidu tasandil see koostöö on väga mitmes mõttes oluline," ütles Ringvee.

Värskes kontseptsioonis on nimekiri võimalikest antisemitismi väljendusvormidest. Juutide tapmise õigustamine on vaid üks näide. Kohatu on ka müüt ülemaailmsest juutide vandenõust ning see, kui juute süüdistatakse holokausti väljamõtlemises. Iisraelist rääkides on antisemiitlik öelda, et juudid tapsid Jeesuse, samuti see, kui Iisraelilt nõutakse sellist käitumist, mida ei nõuta teistelt demokraatlikelt riikidelt.

Palestiina alade okupeerimist võib Iisraelile ka edaspidi pahaks panna, kuid seda pahameelt ei tohi suunata kõigi juutide pihta. Ringo Ringvee tõi näiteks, et viimastel nädalatel süvenenud Iisraeli-Palestiina konflikti valguses on Euroopas sagenenud rünnakud nii juutide kui nende pühakodade vastu.

"See ei ole mitte see, et Iisraeli riigi poliitikat ei võiks kritiseerida. Aga kui see võtab vorme, mis ei ole aktsepteeritavad, siis sellega tuleb tegeleda."

Et töö oleks läbimõeldum ja selgema fookusega, pannakse parajasti kokku ministeeriumide ülest töörühma. Kontseptsioon jaotab eesootavad ülesanded kolmeks. Neist esimene puudutab juutide ja nende organisatsioonide füüsilist turvalisust.

"Sageli sellised ründeobjektid on need hooned, mis on seotud juudi kogukonnaga. Ja me püüame teha nii palju, et need objektid oleksid võimalikult hästi turvatud," seletas Ringvee.

Teine punkt räägib haridusest. Juba praegu on eesti keelde tõlgitud terve rida juhendeid, kuidas juutide ajalugu ja eriti holokausti koolisüsteemis käsitleda. Ringvee tõi näiteks, et kooliõpilased võiks külastada ka Eesti Juudi muuseumit, kuid lisas, et keskenduma ei pea ainult üldharidusele, vaid oluline on ka näiteks ametnike koolitamine.

"See puudutab ka täiendõpet, see puudutab ka erinevaid haridusvaldkondasid."

Hariduse ja väljaõppega on seotud ka kolmas eesmärk ehk et antisemitismist ajendatud kuritegusid ja väärtegusid paremini ära tuntaks. See puudutab nii politseid, prokuratuur ja kohtusüsteemi.

"Kui me vaatame Eesti peale, et kas siin on suuri probleeme, siis siin suuri probleeme ei ole. Aga me peame olema valmis. Sest tagantjärele ennast asjade jaoks ette valmistada, sellel ei ole nagu suurt mõtet," ütles Ringvee.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: