Reformierakond kaalub, kas riigieelarve läbipaistvuse eelnõuga edasi minna

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Reformierakonna fraktsioon riigikogus. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Riigikogu Reformierakonna fraktsioon kaalub, kas minna edasi riigieelarve läbipaistvuse suurendamiseks tehtud riigieelarve seaduse muutmise seadusega. Fraktsiooni esimehe Mart Võrklaeva sõnul on võimalik ka uue eelnõu algatamine või lihtsalt eelnõusse muudatuste tegemine.

Möödunud aasta septembris algatatud eelnõu eesmärgiks on tagada riigieelarve parem läbipaistvus ja arusaadavus ning parandada eelarve täitmise aruandlust, et tugevdada riigikogu rolli riigieelarve menetlemisel ja täitmisel ning tagada õigeaegne reageerimine võimalikele kõrvalekalletele kinnitatud riigieelarvest.

"Reformierakonna seisukoht nii opositsioonis olles oli, kui täna valitsuses on, et riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu peab olema oluliselt läbipaistvam, nii et riigikogu liikmetel oleks võimalus eelarvemenetluses otsuseid teha. Samuti avalikkusel seda paremini mõista. Tahame, et juba tuleva aasta eelarve oleks märgatavalt arusaadavam ja rahandusminister on meile lubanud, et ta töötab selle nimel, et see nii saaks olema," ütles Võrklaev ERR-ile.

Võrklaev rääkis, et Reformierakond analüüsib praegu, kas pikemas perspektiivis on eelarves suurema selguse loomiseks vaja ka mõnda konkreetset seadust muuta. "Meie jaoks on kindlasti oluline sisuline muutus ja eelarve läbipaistvamaks muutmine, millise tehnilise lahendusega täpselt edasi liigume, see saab selgeks sügisel," sõnas Võrklaev.

Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles, et kõnealune eelnõu pole lahendus, sest näeb ette tegevuspõhise eelarvega jätkamist.

"Minu kindel seisukoht on, et tegevuspõhise eelarvega edasi minna ei saa. Tegevuspõhine riigieelarve ei anna ülevaadet sellest, milleks raha tegelikult kulutatakse. Suure üldistusastmega programmideks nimetatud kulukogumid ei anna ka sisulist lisaväärtust, sest tegevuste mõõdikud on abstraktsed ja ei kirjelda tegelikku olukorda. Kulukogumeid pole ka ajas võimalik võrrelda, sest nende sisu pidevalt muutub," rääkis Sõerd.

Sõerdi sõnul on selline kulukogumite põhine eelarve kulude liigendamine mugav ministeeriumitele, sest annab võimalusi kulutusi teha ja neid suunata riigikogust mööda minnes.

"Õiguskantsleri saadetud märgukirjas minu eelmise aasta pöördumisele oli samuti kirjeldatud tegevuspõhise eelarvestamise puudusi ja sealjuures märgitud, et mitmed OECD riigid on sellisest eelarvestamisest loobumas," märkis Sõerd.

Tegevuspõhise eelarve võib Sõerdi hinnangul koostada täiendava abimaterjalina, näiteks et väljendada ja mõõta erinevate strateegiate eesmärke rahaliste numbritega.

"Seadusena riigikogu poolt kinnitatud riigieelarve peab aga kajastama kulusid selliselt, et oleks näha ja oleks kirjeldatud raha tegelik kasutamine," lisas Sõerd.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: