Eesti võib õlitehasega edasi minnes jääda ilma 340 miljonist eurost EL-i rahast

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Enefit õlitehas Auveres. Foto on illustratiivne. Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Eesti Energia kavandatav õlitehas võib panna kahtluse alla Eesti võimaluse saada Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi (JTF) toetusi, mille kogumaht Eestile on 340 miljonit eurot.

"Läbirääkimised Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel JTF-i Ida-Virumaa territoriaalse õiglase ülemineku kava (TJTP) üle käivad, selles kontekstis ei ole Eesti informeerinud Komisjoni võimalikust investeeringust uue põlevkiviõli tootmise tehase ehitamiseks. Sellise investeeringu plaan tekitaks küsimusi rohelise ülemineku osas, mis võib mõjutada õiglase ülemineku kava kinnitamist Komisjoni poolt ja sellepärast asumegi seda nüüd Eestiga arutama," ütles Euroopa Komisjoni roheleppe kõneisik Vivian Loonela neljapäeval ERR-ile. Kava kinnitamine on eelduseks fondist toetuste väljamaksmisele.

"Lõpliku Ida-Virumaa TJTP heakskiitmine nõuab, et investeeringud piirkonda oleksid kooskõlas JTF-i eesmärkidega ja näitaks riiklikku pühendumust üleminekule kliimaneutraalsele majandusele," rõhutas Loonela.

Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fond koos õiglase ülemineku mehhanismi kahe teise sambaga on Euroopa roheleppe oluline osa. Rohelepe on aluseks EL-i 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkide elluviimisele, mis näevad ette kasvuhoonegaaside vähendamist ning süsinikuneutraalsuse saavutamist.

JTF toetab kliimaneutraalsusele üleminekut kõige enam mõjutatud regioonides - Eesti puhul on selleks Ida-Virumaa.

Komisjoni selgituste kohaselt on Õiglase Ülemineku Fondi rahastuse eesmärk tagada, et üleminek rohemajandusele oleks õiglane, sotsiaalselt vastuvõetav ja inimesi kaasav. Selle peamine eesmärk on ülemineku mõju leevendamine. "Sellepärast ongi fondis ette nähtud rahastus kohaliku majanduse mitmekesistamiseks ja kaasajastamiseks ning negatiivsete tagajärgede leevendamiseks," märkis Loonela.

Eesti loodab saada Õiglase Ülemineku Fondist 340 miljonit eurot ning plaanib selle tervenisti Ida-Virumaale suunata.

Eesti eelmine valitsus otsustas eelmisel aastal anda Eesti Energiale 125 miljonit eurot, et viimane saaks ehitada uue põlevkiviõlitehase.

Mai algul rahuldas Tartu ringkonnakohus MTÜ Loodusvõlu määruskaebuse ja peatas Eesti Energia kavandatava Enefit 280 põlevkiviõlitehasele antud ehitusloa kohtulahendi jõustumiseni.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) kui Eesti Energia omaniku esindaja kutsus mai lõpus ettevõtet üles kohtuvaidluse ajaks peatama õlitehase rajamisega seotud tegevusi.

Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäeval, et õlitehas ei tohi saada JTF-ist toetuste hankimise takistuseks.

Sutter: õlitehase müügitulu võib olla 250 miljonit

Enefit tehnoloogiat kasutava tehase projekteeritud tootmismaht on 268 000 tonni vedelkütuseid aastas. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter on öelnud, et uue tehase toel kasvab Eesti Energia aastane õlitoodang üle 700 000 tonnini – arvestades 2019. aasta keskmist vedelkütuste müügihinda, siis tähendab sellise koguse müük riiklikule energiafirmale ligi 250 miljoni euro suurust müügitulu.

Õlitehase rajamisel leiab rakendust ligi 1000 töötajat ehitus- ja tehnoloogiaettevõtetest, seal hulgas kuni 700 kohalikku inimest saab tööd ehituse ajal. Sellele lisanduvad kaudsed ehitusaegsed töökohad teenindussektoris. Ekspertide hinnangul võib kuni pool uue õlitehase ehitusmaksumusest jääda Eestisse. Pärast käivitamist loob õlitehas kokku ligikaudu 500 otsest ja kaudset töökohta.

Uus õlitehas peaks seniste kavade kohaselt valmima 2024. aastal ja saavutama täisvõimsuse aasta hiljem. Investeeringu maksumuseks on planeeritud 286 miljonit eurot.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: