Maastrichti kriteeriumite kohaselt võib riigi valitsussektori eelarve puudujääk olla maksimaalselt 3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning valitsussektori võlg peab olema alla 60 protsendi SKP-st.

Neivelt selgitas, et sellest tulebki lähtuda ning Eesti ei pea midagi kartma, kui püsitakse alla EL-i keskmiste näitajate.

"Minu arust võiks siin rahulikult teha kiriku keset küla, kuna Maastrichti kriteeriumites on kolme protsendi nõue, siis võiksime seda rahulikult (defitsiiti) lasta," selgitas ettevõtja.

Eesti eelmise aasta riigieelarve defitsiit oli 4,8 protsenti ning Neivelti hinnangul pole see pandeemia olukorras sugugi suur puudujääk. Ta lisas, et teiste EL-i riikidega võrreldes, oli Eesti puudujääk üks väiksemaid.

Tema hinnangul võiks riigivõlga SKP-st hoida 40-45 protsendi juures.

"Riigi eelarvestrateegias (RES) oli naljakas vaadata, isegi kurb oli, naljakas on vale sõna: hariduse tähtsus SKP-st langes ja ettevõtjatele mõeldud osa kasvas," ütles Neivelt ja lisas, et selline lähenemine on tema jaoks väga kummastav ja absurdne.

Tema hinnangul tuleks haridusse suunata rohkem raha ning tõsta veelgi õpetajate palka.

"Ma arvan lihtsalt seda, et RES-is keegi seda suurt pilti tegelikult ei vaadanud," ütles ta ja lisas, et jäi mulje nagu iga ministeerium võitles enda eest, kuid ühist nägemust kuskilt välja ei paistnud.

Maksureform oleks hädavajalik

Lisaks võiks Neivelti arvates Eestis kehtestada osalise astmelise tulumaksu asemel täielikult astmelise tulumaksu.

"Kui see ilma astmeteta tulumaks on nii geniaalne ja nii tubli, miks siis keegi teine pole seda kasutusele võtnud," arutas ettevõtja ja lisas, et maailmas on kõigest kümmekond riiki, kus astmelist tulumaksu pole.

Ta selgitas, et inimeste esmane reaktsioon on olla astmelise tulumaksu vastu, kuid näiteks mõned ettevõtjad on sellele sisulisemalt mõtlema hakanud ja leidnud, et tegelikkuses pole selles midagi nii hullu.

Neivelti hinnangul peaks maksusüsteemi aga veelgi reformima ning ka autosid tuleks maksustada, muu hulgas on tema jaoks arusaamatud ka elektriautodele makstavad toetused.

"See on absurdsus kuubis, et maksame peale, kui keegi ostab Tesla. Iga normaalne riik võtaks sellise kalli auto ostmise eest maksu," lisas ta.

Pandeemia mõjul hakkavad aga ühiskonnas teatud asjad muutuma, kuid mis täpselt saab, on Neivelti hinnangul raske ennustada. Ta tõi välja, et küsimärgi alla on seatud näiteks kontoriruumide vajalikkus, kuid hiljem on leitud, et neid on siiski vaja.

Ebaselge on näiteks ka ööklubide tulevik, kuid inimesed on erinevad ning Neivelt lisas, et indiviidide käitumine sõltub suuresti nende vanusest ja ka rahvusest.

"Pandeemia on näidanud siiamaani, et selline solidaarsus ühiskonnas peab suurenema, oled sa miljardär või mitte, viiruse saad sa ikka ühtemoodi, kui sa kuhugi lähed," sõnas ettevõtja.

Lisaks räägiti saates põhjalikumalt RES-ist, investeeringutest, laenamisest ning ka pensionirahast.