Maksebilansi jooksevkonto oli aasta algul 323 miljoniga miinuses

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tallinki laevad D-terminalis Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Maksebilansi jooksevkonto pöördus tänavu esimeses kvartalis 2020. aasta esimese kvartaliga võrreldes 323 miljoni eurosesse puudujääki.

Kui 2020. aasta esimeses kvartalis oli maksebilansi jooksevkonto 4,3 protsendi suuruses ülejäägis sisemajanduse koguproduktist (SKP), siis tänavu esimeses kvartalis 4,7 protsendi suuruses puudujäägis SKP-st, selgus keskpanga statistikast. Kaupade ja teenuste kogukäive kasvas aga 2020. aasta esimese kvartaliga võrreldes 12,7 protsenti.

Jooksevkonto ja rahvusvaheline investeerimispositsioon jäid makromajandusliku tasakaalu kriteeriumide piiridesse, märkis keskpank.

Jooksevkonto viimase kolme aasta ülejääk oli 0,4 protsenti SKP-st ja investeerimispositsioon -21 protsenti nelja viimase kvartali SKP-st.

Koguvälisvõla statistika järgi olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kvartali lõpu seisuga 7,7 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused, mis moodustab 28 protsenti nelja viimase kvartali SKP-st. Eesti residentide võlanõuded suurenesid aastaga 1,8 miljardit eurot rohkem kui võlakohustused.

Netolaenuandmine ja netolaenuvõtmine ehk jooksev- ja kapitalikonto summa kokku oli esimeses kvartalis 264 miljoni euro suuruses puudujäägis.

Võrreldes 2020. aasta esimese kvartaliga muutus Eesti majandus netolaenuandjast netolaenuvõtjaks.

Kaupade konto puudujääk kasvas 163 miljoni euro võrra. See tulenes mineraalsete kütuste, transpordivahendite ning masinate ja mehaaniliste seadmete sisseveo suurenemisest.

Kaupade kogukäive kasvas 2020. aasta esimese kvartaliga võrreldes üheksa protsenti. Käibe suurenemist mõjutas enim masinate ja mehaaniliste seadmete impordi kasv ning mineraalsete kütuste ekspordi ja impordi kasv.

Teenuste konto pöördus 52 miljoni euro suurusesse puudujääki. See tulenes suuremahulisest otseinvesteeringust, mille raames soetati tarkvaraarenduseks immateriaalset põhivara ja seetõttu suurenes arvutiteenuste import rohkem kui viis korda.

Teenuste kogukäive kasvas 22 protsenti. Käibe suurenemist mõjutas enim arvutiteenuste impordi kasv ja kaubaveoteenuste ning ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenuste ekspordi kasv. Reisi- ja ehitusteenuste käibed olid aastatagusega võrreldes endiselt madalseisus.

Investeerimistulude netoväljavool vähenes 72 miljoni euro võrra. Enim kahanes otseinvesteeringutulu netoväljavool krediidiasutustest.

Maksebilansi finantskonto järgi tehti Eestist välismaale investeeringuid 436 miljoni euro võrra vähem kui välisriikidest Eestisse.

Kapitali netosissevoolu põhjustasid välismaised otseinvesteeringud Eesti ettevõtete omakapitali. Eesti ettevõtete omakapitali tehti otseinvesteeringuid 1.2 miljardit eurot, mis suunati valdavalt tarkvaraarendusse.

Maksebilansi tehingute tulemusena kahanesid rahaloomeasutuste ehk krediidiasutuste ja Eesti Panga netovälisvarad 35 miljonit. See tulenes muude finantsvahendusettevõtete ja kodumajapidamiste portfelliinvesteeringunõuete suurenemisest.

Kvartali jooksul suurenesid otseinvesteeringud nii Eestisse kui ka välismaale, mõlemas andsid tooni omakapitaliinvesteeringud. Tegevusalati suurenesid otseinvesteeringud Eestisse kõige rohkem kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusalal. Otseinvesteeringud välismaale kasvasid enim kinnisvaraalases tegevuses.

Riigiti suurenesid otseinvesteeringud Eestisse kõige rohkem Luksemburgist. Välismaale tehti otseinvesteeringuid kõige rohkem Soome ja Lätti.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: