Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts selgitas ERR-ile, et Eestis müüdava elektri turuhind kujuneb Põhja- ja Baltimaade elektriturul Nord Pool.

Elektribörsi andmeil maksis elekter tänavu maikuus keskmiselt 48,42 eurot megavatt-tunni eest. Aasta tagasi oli mais elektrihind aga 25,02 eurot megavatt-tunni eest.

Kui vaadata aga viimaste nädalate hindu, siis ilmneb, et möödunud nädalal oli Eestis elektri hind 61,28 eurot ning ülemöödunud nädalal 52,73 eurot megavatt-tunni eest.

Nord Pooli koduleht võimaldab elektrihindu vaadata ka reaalajas: esmaspäeval maksis elekter Eestis 79,52, teisipäeval 82,23 ja kolmapäeval 98,03 eurot megavatt-tunni eest. Kolmapäeval kella kaheksa ja üheksa vahel hommikul tegi elektri hind aga ootamatu hüppe: megavatt-tund maksis elekter kogunisti 255 eurot.

"Täna (kolmapäeva – toim.) ennelõunal kõigis kolmes Balti riigis üle 200 euro megavatt-tunni eest kerkinud hindadele avaldas lisaks ilmastikuoludele mõju Rootsi ja Leedu vahelise ühenduse piirang ning Eesti ja Soome vahelise ühe ühenduse hooldus," täpsustas Luts.

Eesti hinda kujundavad ilmastik ja ühenduste seisukord

Elektri hind sõltub ilmastikust nii hüdroenergia, tuule kui päikese mõjul. Hind ei sõltu ainult Eesti kohalikust tootmisest, vaid ka impordist, seega mängib rolli ka naaberriikide ilm.

Tuuleparkide toodang on viimastel päevadel Eestis olnud suhteliselt madal.

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster sõnas ERR-ile, et vahepeal võib toodang olla ka null.

"Aga näiteks kolmapäeval kella 14 paiku oli toodang siiski üle kümne megavati, teatud tundidel aga tuulikud ei tooda üldse," lisas ta.

Köster täpsustas, et Soome ja Eesti vahelise ühenduse EstLink 1 aastahooldus algas esmaspäeva varahommikul ja kestab reede õhtuni.

"Selle hoolduse kohta avaldasime teate Nord Pool börsil juba eelmise aasta juulis. Ehk see oli pikalt ette teada. Ülekandevõimsused on üheks hinda mõjutavaks teguriks," lisas Köster. Ta selgitas, et kui normaalolukorras on Eesti ja Soome vahel läbilaskevõime 1000 megavatti, siis praegu on see 650 megavatti, st EstLink 1 võimsus on 350 megavatti.

Hinnakasvu on tinginud ka CO2 hind

Luts selgitas, et üleüldise elektrihindade kasvu taga on sel aastal hüppeliselt kasvanud CO2 hind.

Sama kinnitas ERR-ile ka Fermi Energia tegevjuht Kalev Kallemets.

"Tipukoormuse tootmise võimsus on Eestis ikkagi fossiilsed kütused ja CO2 hinnad on siin viimasel ajal läinud 30 eurolt 50 eurole," täpsustas Kallemets. Tema sõnul ei ole näha ühtegi märki, et hinnatõus hakkaks pidurduma, vaid olukord on vastupidine: hind tõuseb veelgi.

"Kui kütmiseks põletada põlevkivi ja maagasi, siis selle eest tuleb ka maksta. Inimkond on seda senini tasuta teinud, kuid nüüd on väga õige, et Euroopa Liit on CO2 hinda tõstnud," sõnas Kallemets.

Kui aasta alguses oli börsil CO2 tonni hind 33,69 eurot, siis kolmapäeva pärastlõunal maksis see 53,62 eurot.

Kallemets selgitas, et väga õige on Eesti elektrivõrk Vene Föderatsioonist lahti ühendada, kuid ka selle tulemusel tõusevad elektri hinnad.

2030. aastast lõpetab Eesti Energia aga põlevkivist elektrienergia toomise, samas imporditakse Kallemetsa sõnul Eestisse siiski elektrit, mille tootmise eest tuleb tasuda CO2 emissiooni hinda.

Hind erineb lisaks koroonapandeemia tõttu

"Turuhind tekib nõudluse ja pakkumise vahekorras. Näiteks eelmisel aastal oli nõudlus märgatavalt väiksem tulenevalt COVID-19 kriisist, pakkumine seevastu Põhjamaade hüdroenergia rohkuse tõttu suur, mis tõi kaasa tavapärasest madalamad hindad," selgitas Luts hindade kujunemist Eestis.

Luts lisas, et kõik Balti riigid sõltuvad suurest elektri impordist, kuid lisaks mõjutavad hinda piiratud ühenduste mõjul tekivad pudelikaelad ehk eelmainitud Rootsi-Leedu ja Eesti-Soome ühenduse piirang ning hooldus.

Luts täpsustas, et elektrihindade volatiilsus ei puuduta neid inimesi, kes eelistavad stabiilsust ehk fikseeritud hindadega pakette.