Riigikogu võttis vastu isikuandmete koondamise seaduse

Riigikogu võttis teisipäeval vastu biomeetriliste isikuandmete ühte andmebaasi koondamise ehk ABIS-e seaduse. Selle poolt hääletas 56 riigikogu liiget ja vastu oli 38.
Vastu hääletasid kõik EKRE fraktsiooni liikmed, välja arvatud Helle-Moonika Helme, kes puudus istungilt.
Isamaa fraktsiooni liikmed hääletasid samuti vastu, hääletamata jättis Mihhail Lotman. Sotsid hääletasid samuti vastu, hääletamata jättis vaid Kalvi Kõva.
EKRE alustas eelnõu pidurdamiseks obstruktsiooni ehk riigikogu töö takistamist möödunud nädala neljapäeval toimunud istungil. Erakonna eesmärk oli, et riigikogus menetluses olev ABIS-e eelnõu jääks sel istungjärgul vastu võtmata.
EKRE fraktsiooni juht Henn Põlluaas ütles selle nädala esmaspäeval ERR-ile, et EKRE kavatseb venitamistaktikaga jätkata ka pärast seaduse vastu võtmist.
Andmekogu ABIS loomise peamine eesmärk on koondada ühtsesse andmekogusse erinevate riiklike menetluste raames hõivatavad ja praegu erinevatesse andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed, kasutada erinevates infosüsteemides ühtset tarkvara ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete automaatset võrdlust. Kui koondada biomeetrilised andmed ühte riiklikusse andmekogusse, võimaldab see riigil tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine.
Andmekogusse ABIS koondatavaid biomeetrilisi isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse erinevate seaduste alusel juba praegu, ent nende andmete töötlemise taristu on hajutatud ega võimalda selliseid andmeid võrdselt ja ühetaoliselt hallata, sealhulgas andmete turvalisus tagada. Peale selle on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused vananenud ja neid on vaja uuendada.
Teisel lugemisel tehti eelnõusse õigusselguse huvides muudatusi ja lisati muu hulgas sätted, mille kohaselt isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse vastavast andmekogust viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist. Biomeetrilisi andmeid saab pärida üksnes läbi vastava menetlusinfosüsteemi, kuid pärast andmekogu ABIS kasutuselevõtmist ei säilitata neid andmeid enam menetlusinfosüsteemis, vaid andmekogus ABIS.
Siseministeeriumi kinnitusel on eesmärk andmeid efektiivsemalt kasutada, kuid neile ligipääs ei lihtsustu.
Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABIS-e ühe eesmärgina esitles valitsus võimalust kiiremini kuritegusid lahendada.
Eelnõule on ette heidetud, et isikuandmete koondamine ühte andmebaasi teeb nendele ligipääsu liiga lihtsaks, samuti biomeetriliste andmete kogumist ühel ja kasutamist hoopis teisel eesmärgil. Enamus eestlasi on oma sõrmejäljed andnud passi taotlemisel, teadmata, et neid saab kasutada kriminaalmenetluses.
Toimetaja: Aleksander Krjukov