Pärast kaitsepookimist on Eestis haigestunud 85 Pfizeriga vaktsineeritut

Foto: Rene Kundla/ERR

86 - just nii palju oli eelmise nädala seisuga ravimiameti andmetel inimesi, kes pärast teist vaktsiinisüsti ja nõutud päevade möödumist siiski koroonasse jäid. Sealjuures oli vaid üks neist saanud Moderna vaktsiini, kõik ülejäänud olid vaktsineeritud Pfizeriga.

Kuigi AstraZenecaga vaktsineeritute haigestumise kohta teateid pole, ei saa ravimiameti hinnangul väita nagu oleks see Pfizeri vaktsiinist tõhusam.

"Comirnaty ehk Pfizeriga vaktsineeriti algselt peamiselt meditsiinitöötajaid, kellel on suurem nakatumise tõenäosus kontakti tõttu viirusekandjate või COVID-haigetega. Talvel ja kevadel oli ka nakatumiskordaja palju kõrgem kui praegu, viiruse levik oli palju laialdasem," selgitas ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla.

Ta möönis, et nende maja statistika ei pruugi olla täpne, kuna info haigestumise kohta saadakse arstidelt. "Kuna teatamine on vabatahtlik, siis sada protsenti selles kindel olla ei saa," ütles Uusküla. Näiteks ei pruugi arst asümptomaatilist nakatumist lugeda tõsiseks kõrvaltoimeks ja ebaefektiivsuseks ning jätab seetõttu sellest teavitamata.

Üks Moderna ja 79 Pfizeriga vaktsineeritut põdesid haigust kergelt. "Enamusel inimestest möödub mõne päevaga, isegi mõõdukat haigust ei ole, et sa peaksid justkui voodisse jääma," iseloomustas Uusküla haiguse kulgu vaktsineeritutel.

 Kuus Pfizeriga vaktsineeritutest vajas haiglaravi ja neist kaks eakat suri.

"Nende immuunsüsteem oli väga halb juba, tõenäoliselt neil ei tekkinudki antikehi. Neil oli palju, palju kaasuvaid haigusi ja nad COVID-pneumooniasse (kopsupõletik –toim) ikkagi surid," ütles Uusküla.

Ta rõhutas, et vaktsiinide tõhusust praeguse statistika alusel hinnata ei saa. "Selleks, et hinnata vaktsiinide efektiivsust, tuleks uuringus võrrelda mittevaktsineeritud inimesi, et kui palju nemad said mingil perioodil positiivseid teste ja vaadata, kui palju on samal ajal vaktsineeritud inimestel positiivseid teste," sõnas Uusküla.

Kui ravimiamet kogub arstide käest infot sümptomitega haigestunute kohta, siis terviseameti statistikas kajastuvad kõik positiivse koroonatesti andnud vaktsineeritud. Haigestunute numbrid on küll märksa suuremad, aga vahekord jääb samaks. Positiivse koroonaproovi on andnud 56 AstraZeneca ja 517 Pfizeri vaktsiini saanutest.

"Siin on kindlasti oluline, kui palju inimesi on vaktsiiniga vaktsineeritud. Paratamatult Pfizeriga on rohkem vaktsineerituid, selliseid juhtumeid esineb ka rohkem," selgitas terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Kerstin-Gertrud Kärblane.

Eelmise reede seisuga on ligi 203 000 Pfizeriga vaktsineeritust nakatunud 517 inimest ehk 0,25 protsenti. Pfizeri teatel on tema vaktsiini efektiivsus 95 protsenti ehk sajast vaktsineeritust viiel võib olla tõenäosus haigestuda.

"0,25 protsenti haigestunuid on väga väike arv. Kui arvestada andmekvaliteeti sinna juurde, siis usume, et see protsent on veel väiksem. Saab öelda, et vaktsiini efektiivsus on meil Eestis isegi kõrgem kui 95 protsenti," ütles Kärblane.

AstraZenecaga on kaitsepoogitud ligi 80 000 inimest ja positiivse koroonaproovi on andnud 56 ehk 0,07 protsenti. Moderna kaks süsti on saanud ligi 30 000 inimest ning haigeks on jäänud 7 ehk 0,02 protsenti. Sama suur haigestunute osakaal on ka Jansseni vaktsiini puhul, mida Eestis on süstitud 16 000 inimesele, kellest haigestus kolm.

Uusküla sõnul tehti Moderna vaktsiini esmalt eakatele, kellel on vähem kontakte ja seega väiksem risk haigestuda. Jansseni vaktsiini on tehtud veel väga vähe aega, samas on praegu viiruse levik tunduvalt madalam.

Teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul vaktsiinide tõhusust selliste andmete põhjal võrrelda ei saa.

"Kui me tahame üht teisega võrrelda, siis me peame tegema täpselt samades tingimustes ehk tegema nn näost näkku võrdluse vaktsiinidega, aga seda praegu keegi ei tee ja see ei ole ka vajalik," sõnas ta. Küll on tema hinnangul AstraZeneca vaktsiini tõhususest rääkides vaktsiinile liiga tehtud. Seda näitavad ka Suurbritannia andmed.

"Kui nad vaatasid päris elu andmeid, siis ei olnud mingit vahet AstraZenecal ja Pfizeril. Meie andmed näitavad ka täpselt seda, et kõik need vaktsiinid on võrdselt head haiguse, eriti raske haiguse ennetamisel," kinnitas Lutsar.

Ravimiameti kinnitusel tuleb praegu kõigi vaktsiinide kohta järjest vähem teateid haigestumistest.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: