Peaministri umbusaldamine kukkus läbi

{{1623825960000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Umbusalduse avaldamine peaminister Kaja Kallasele kukkus kolmapäeval riigikogus läbi.

Umbusaldamise poolt hääletas 36, vastu 55 riigikogu liiget.

Umbusaldusavalduse üle andnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikme, riigikogu aseesimehe Martin Helme hinnangul on viimased peaaegu viis kuud liikunud poliitika Eestis radadele, mis vajab võimalikult karmi parlamentaarset reaktsiooni.

"Praegu võimul olev valitsus tekitab Eesti riigile teadlikult kahju, mistõttu on Kaja Kallas valitsusjuhina kaotanud meie silmis usalduse," seisab umbusaldusavalduses. "Kaja Kallase eestvedamisel on Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus mänginud mõne kuuga maha eelmise valitsuse loodud tingimused majanduse arenguks ja Eesti kaitsevõime tõstmiseks."

Umbusaldusavalduse esitajate hinnangul on valitsus teinud rea ebakompetentseid majanduspoliitilisi otsuseid, mis kahjustavad Eesti ettevõtteid, maapiirkondade arengut ja riigi julgeolekut ehk kõigi Eesti inimeste heaolu nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis. Umbusaldusavalduses öeldakse, et Kallase valitsus paneb seisma Eesti kaitsevõime arengu ja peaminister on näidanud end ebakompetentse juhina ka koroonakriisi lahendamisel.

Umbusaldusavaldusel oli 30 allkirja. Umbusalusavaldusele olid andnud oma allkirja kõik 19 ERKE saadikut ja 11 Isamaa fraktsiooni liiget. Ainsana ei andnud Isamaa liikmetest oma allkirja Viktoria Ladõnskaja-Kubits.

Peaminister Kaja Kallas tõrjus talle esitatud süüdistusi ja ütles, et ametisse asudes oli riigieelarve väga halvas seisus. "Üllatus oli, kui vastutustundetult ja kergekäeliselt oli jagatud katteta lubadusi tuleviku suhtes," sõnas Kallas. "Valitsemissektori konsolideeritud võlg oli aasta lõpuks ligi viis miljardit eurot. Võrreldes 2019. aastaga suurenes võlg kaks korda. Ühtlasi oli tegemist viimase 20 aasta kõrgeima näitajaga," lisas peaminister.

"Minu juhitud valitsus on aus. Minu valitsus ei tee riigi eelarvestrateegiat, kus on sisustamata kärped, ja me ei hakka teesklema," lausus Kallas. "Taas kasvava majanduse tingimustes ja selle osalisel toel vähendame eelarvepuudujääki üle 500 miljoni võrra, sest korras riigirahandus loob paremad alused järgmisteks võimalikeks tagasilöökideks ja kriisideks ettevalmistamiseks ning tagab tugeva majanduse ja jõukama elu."

Kallas toonitas, et valitsus hoiab kinni maksurahu lubadusest. "Maksukoormus püsib järgmisel neljal aastal 33 protsendi piirkonnas. 2021. aastal on maksukoormus 35 protsenti," lausus ta.

Peaminister kinnitas, et kaitsekulutused on 2022. aastal 59,4 miljonit eurot suuremad kui sel aastal ja need jäävad tänavusest aastast suuremaks kogu riigi eelarvestrateegia perioodil. Kallas lisas, et valitsus peab prioriteediks liitlassuhteid NATO-s ja USA-ga.

Kallas vastas ka riigikogu liikmete küsimustele tema tegevuse kohta peaministrina. Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Henn Põlluaas (EKRE), Helir-Valdor Seeder (I), Jürgen Ligi (RE), Indrek Saar (SDE) ja Imre Sooäär (K).

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: