Eesti Posti kinnitusel pole kavas perioodika kojukande hinda tõsta

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ajalehed. Autor/allikas: ERR

Kuigi maakonnaleht Raplamaa Sõnumite teatel on plaanis taas kojukandehinda tõsta, öeldi Eesti Postist ERR-ile, et tänavuse aasta hinnamudel on kokku lepitud ning vähemalt kolmandas kvartalis hinnatõusu ei paista.

Raplamaa Sõnumiteni on ajalehe teatel jõudnud Eesti meediaettevõtete liidust eelinfo, et Eesti Post plaanib taas kojukandehinda tõsta. Prognooside kohaselt võib hinnatõus küündida tervelt 60 protsendini, märgiti artiklis.

Meediaettevõtete liidust Eesti Posti plaane kommenteerida ei soovitud, liidu tegevjuht Merle Viirmaa-Treifeldt märkis, et läbirääkimised selle osas, kui palju peavad Eesti inimesed maksma ajalehtede ja ajakirjade kättesaadavuse eest edaspidi, käivad.  

Eesti Postist öeldi ERR-ile, et see, kuidas käesoleval aastal hind kujuneb, on kokku lepitud ja seega ei tohiks ootamatusi ette tulla.

"2021. aastaks on perioodika kojukande hinnamudel kokku lepitud ning selle alusel muutub kojukande tükihind kord kvartalis sõltuvalt kandesse tulnud mahtudest. Kui mahud on suuremad, on tükihind soodsam, väiksemate mahtude korral vastupidi. Vastavalt kokkuleppele selgub tükihind kvartali esimese kuu 15. kuupäevaks, kui on lõplikult kokku võetud eelmisel kvartalis kandes olnud mahud," ütles Eesti Posti kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist Anette Lõhmus.

Lõhmus märkis, et kuigi juuni mahud on veel lõplikult teadmata, võib juba praegu öelda, et suure tõenäosusega jääb tükihind kolmandas kvartalis samaks või isegi langeb.

Meedialiit: paberlehe kättesaadavus pole majandusküsimus

Aasta algusest tõstis Eesti Post perioodika kojukande hinda 8,87 protsendi võrra, kuidas edasi hinnastamine toimub, pole väljaannetega veel suudetud kokku leppida.

Viirmaa-Treifeldti sõnul arvestab Eesti Post vaid majanduslike aspektidega, kuid ajakirjanduse kättesaadavus paberlehe näol ei tohiks tema sõnul olla otsus, mida tehakse ainult majanduslikel kaalutlustel.

"Lehetellimuse kättesaadavus on regionaalpoliitiline, mitte majandusküsimus. Küsimus ei ole meis, vaid maaelaniku valmiduses maksta kinni Eesti Posti soov veelgi efektiivsemalt tegutseda. Meie arvates on oluline, et Eestis oleks ühtne avalik ruum, kus kõikidel inimestel on võimalik osaleda oluliste küsimuste arutelus. Ajakirjandus täidab oma rolli ja maaelanikel peaks olema samad võimalused, mis linnainimestel," lausus Viirmaa-Treifeldt.

Meediaettevõtete liidu andmetel on ainuüksi maakonnalehtedel maapiirkonnas 80 000 lehetellijat. Kokku on Eestis umbes 200 000 paberlehe tellijat, lugejaid ligikaudu 500 000. 

Viirmaa sõnul vähendab hinnatõus mistahes kauba puhul kättesaadavust, ajakirjandust ei tohiks aga käsitleda tarbekaubana.

"(Kojukande) Hinnatõusu siirdamine tellijateni tekitaks ebamõistlikult kõrge hinnastamise. Suurimateks kannatajateks on maapiirkonnad ja vanemad inimesed, kelle jaoks on paberajaleht jätkuvalt tähtis, sageli esmane infoallikas. Vähemalt pooled paberlehtede lugejaist ei loe täna veebiväljaandeid," lausus Viirmaa-Treifeldt.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: