Valimisvõiduks peab erakond või valimisliit koguma 131-kohalises parlamendis vähemalt 50 protsenti häältest pluss üks hääl. 

Pašinjan kuulutas valimisvõitu juba esialgsete tulemuste põhjal, kuid Kotšarjani valimisliit on väidetavale pettusele viidates valimistulemused vaidlustanud. 

Kokku osales pühapäevastel valimistel rekordarv 21 erakonda ja neli valimisliitu. 

Valimisi nähti peamiselt heitlusena kahe konkurendi, 46-aastase Pašinjani ja 66-aastase Kotšarjani vahel. 

"Armeenia inimesed andsid meie erakonnale Kodanike Kokkulepe mandaadi riigi juhtimiseks ja isiklikult mulle peaministrina," märkis Pašinjan. 

"Me juba teame, et saime valimistel ülekaaluka võidu ja saame tugeva parlamendienamuse," lisas ta, kutsudes oma toetajaid kogunema esmaspäeva õhtul Jerevani keskväljakule.

Kotšarjani valimisliit ütles, et ei tunnista Pašinjani kiiret võidu väljakuulutamist, mis saabus juba siis, kui olid loetud umbes 30 piirkonna hääled.

"Sajad teated valimisjaoskondadest, milles kinnitatakse organiseeritud ja planeeritud võltsimist. See on tõsine põhjus igasuguse usalduse puudumiseks," märkis valimisliit avalduses, lisades, et ei tunnista tulemusi seni, kuni rikkumisi pole uuritud.

Pühapäeva õhtul teatas riigi peaprokurör, et oli saanud 319 teadet valimisrikkumiste kohta ja on alustanud kuuel juhul uurimisega. Kõik juhtumid on seotud altkäemaksu andmisega kampaania ajal.

Hääletust jälgisid Venemaa, Armeenia verivaenlane Aserbaidžaan ja Türgi, kes mullu toimunud kuuenädalase Mägi-Karabahhi sõja ajal toetas Aserbaidžaani.

Hoolimata kõrvetavast kuumusest käis valimisametnike andmeil hääletamas pea 50 protsenti 2,6 miljonist hääleõiguslikust kodanikust. Mõned vaatlejad kinnitasid, et kolme miljoni elanikuga riigi valimisaktiivsus oli oodatust kõrgem.

Polariseeruvast retoorikast läbiimbunud kampaania ajal väljendas Pašinjan veendumust, et tema erakond saab 60 protsenti häältest. Mõningate arvamusküsitluste korraldajate arvates oli see liialdatud prognoos.

Valimisametnike sõnul toimusid valimised kooskõlas Armeenia seadustega.

Kotšarjani on süüdistatud valimistulemuste võltsimises oma liitlase kasuks ja meeleavalduste mahasurumises 2008. aastal.

Armeenia sai rahvusvahelise tunnustuse osaliseks, kui Pašinjani juhtimisel 2018. aastal korraldati riigis esimesed vabad ja õiglased valimised.

Pühapäeval väljendasid armeenlased Jerevani tänavatel Pašinjani osas vastakaid seisukohti.

Hääletaja Anahit Sarkisjan ütles, et peaminister, kes juhtis 2018. aastal toimunud rahumeelseid meeleavaldusi korrumpeerunud eliidi vastu, peaks saama uue võimaluse.

Ta ütles, et kardab vana kaardiväe tagasitulekut, keda ta süüdistas riigi rüüstamises. "Hääletasin vanade aegade tagasituleku vastu," ütles 63-aastane endine õpetaja.

Veel üks hääletaja, Vardan Hovanišjan ütles, et hääletas Kotšarjani poolt, kes nimetab Vene presidenti Vladimir Putinit oma sõbraks.

"Hääletasin turvaliste piiride, solidaarse ühiskonna, meie sõjavangide naasmise, haavatute tervise ja tugeva armee eest," ütles 41-aastane muusik.

Kriitikud süüdistavad Pašinjani territooriumi loovutamises Aserbaidžaanile Karabahhis ja selle ümbruses häbiväärse vaherahu tulemusel ja reformidega venitamises.

Pašinjan on öelnud, et pidi Moska vahendatud rahuga Aserbaidžaaniga nõustuma, et takistada suuremat inimelude ja alade kaotust.

Armeenia ja Aserbaidžaani viimastel ametlikel andmetel hukkus sõjas üle 6500 inimese.

Lisaks Kotšarjanile, kes oli võimul aastatel 1998-2008, toetasid valimistel kandideerivaid erakondi veel kaks teist Nõukogude Liidu järgse Armeenia liidrit.

Mürgise valimiskampaania ajal pilluti vastastikku solvanguid ja ähvardusi.

Pašinjan vehkis kampaania ajal haamriga ja Kotšarjan kinnitas, et on valmis peaministriga duellil võitlema.