Lutsar: viirusega kooselamiseks peame rohkem vaktsineerima

Sügisel võib karta koroonaviiruse uut lainet, kuid Eesti ühiskond peaks suutma selle seekord kergemalt üle elada, kui suudame piisava hulga inimesi vaktsineerida, usub valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar.

"Ma arvan küll, et me peame sinna jõudma, et peame oskama viirusega elada," rääkis Lutsar teisipäeval ERR-ile. "Kui meil on juba teatud hulk ühiskonnast immuniseeritud, siis ma usun, et me suudame niimoodi edasi elada. Aga me peame tõesti nii palju katsuma vaktsineerida kui vähegi võimalik, eriti neid, kellel on oht raskemate haiguste tekkeks - ma mõtlen siinhulgas eakaid ja riskigruppide inimesi, sest haiglasse satub üliharva keegi, kes on vaktsineeritud," lisas ta.

Lutsar rõhutas, et enamus inimesi, kes praegu koroonaviirusega haiglasse on sattunud, olid vaktsineerimata.

"Valvsus peab säilima ja vaktsineerimine ei tohiks suvepuhkusele minna. Vaktsineerimine peaks ikkagi jätkuma, et praegust olukorda püüda võimalikult hoida," ütles ta.

Lutsari sõnul soovitas esmaspäeval koos istunud teadusnõukoda valitsusel kindlasti jätkata riiki saabuvate inimeste testimist, kuna Venemaal ja ka muudes riikides levivad uued koroonaviiruse tüved. "Kindlasti me oleme seda soovitanud, et neid, kes teistest riikidest tulevad, peaks piiril testima," rõhutas ta. "Eriti, kui Euroopa Liidus läheb reisimine esimesest juulist vabaks, aga inimesed lähevad ka kolmandatesse riikidesse, siis sealt tagasi tulles need inimesed, kes ei ole vaktsineeritud, peaksid kindlasti testi tegema ja olema nii kaua isolatsioonis, kus siis testi tulemus selgub."

Lutsari sõnul näitab Venemaal praegu vallandunud uus nakatumise laine, et nii võib juhtuda, kui inimesed ei taha ennast vaktsineerida. "See näitabki, et kuigi Venemaa oli üks esimesi riike, mis vaktsiinid turule lubas ja aega vaktsineerimiseks on olnud piisavalt, siis elanikest on vaktsineeritud ikkagi ainult 12 protsenti. /---/ See on kõigile õpetuseks, sest haigestumise tõus, mis praegu Venemaal on, oleks olnud kindlasti välditav, kui nad oleks rohkem vaktsineerinud," rääkis Lutsar.

Lutsar rääkis ka sellest, et siiani ei ole selge, kas ja kui palju maskid aitasid viiruse levikut ohjeldada.

"Maskid on võib-olla olnud selle pandeemia kõige raskem küsimus. Eksperimentaalseid uuringuid maskide kohta, mis oleks maskide efektiivsust näidanud, on olnud raske teha, sest kõrval ei ole platseebouuringut, kus pooled kannavad maski ja pooled ei kanna," selgitas ta.

Kuna tegemist on haigusega, mis levib hingamisteede kaudu, siis peaks hingamisteede kinnikatmine efekti andma, arutles ta.

"Aga kui suur see efekt on - kui me vaatame ka Euroopas ringi, siis probleeme on olnud nii maades, kus maski vähem kantakse, kui ka neis riikides , kus maski väga-väga kiivalt nõutakse. Nii, et analüüsid, mis me sellest aastast oleme õppinud, need peaksid nüüd suure hooga hakkama," ütles ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: