Tallinna volikogu võttis vastu saja miljoni eurose lisaeelarve
Tallinna linnavolikogu erakorralisel istungil võeti vastu linna 2021. aasta lisaeelarve, millega suureneb linnaeelarve kogumaht 106,3 miljoni euro võrra.
Pärast lisaeelarve vastuvõtmist on Tallinna tänavuse eelarve mahuks 968, 3 miljonit eurot.
Linnavolikogu rahanduskomisjonile lisaeelarve teiseks lugemiseks 21 parandusettepanekut, millest täielikult või osaliselt toetati kokku kolme ettepanekut. Kõik kolm puudutasid erivajadustega lapsi ja nende peresid.
"Ülejäänud ettepanekutest olid osa sellised, millega linn juba tegeleb, mille elluviimiseks puuduvad sel aastal vajalikud katteallikad või mida ei jõutaks tänavu realiseerida. Kuna lisaeelarvega täpsustatakse ja korrigeeritakse eelarve tulude ja kulude mahtu, siis nende teemade juurde võiks tagasi tulla pigem järgmise aasta eelarve menetlemise käigus," ütles volikogu esimees Tiit Terik.
Lisaeelarvega suurenevad linna tulud kokku 21,3 miljoni euro võrra, seejuures suurenevad linnakassa tulud 12 miljoni euro ning saadavad toetused riigieelarvest ja välisrahastusest 15,3 miljoni euro võrra, kuid vähenevad linna asutuste omatulud 6,1 miljoni euro võrra.
Linna eelarve suurima tuluallika, tulumaksu tulu prognoosi suurendatakse lisaeelarvega 10 miljoni euro võrra, mis on tingitud prognoositust parematest tööturu ja -hõive näitajatest, teatas volikogu pressiteenistus.
Linna tegevuskulud suurenevad kokku 19 miljoni euro võrra. Valdkonnad, mille kulud lisaeelarvega enim suurenevad, on sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja linnatransport.
Haridusvaldkonnas on kohatasu soodustuste tõttu lasteaedadele ette nähtud 3,3 miljonit eurot. Raha saavad lisaeelarvest ka koolistaadionite avamine linnaelanikele suvel, Kopli huvikooli uute ruumide rendimaksed ja Tallinna õppenõustamiskeskuse uue filiaali avamine sügisel uues Lasnamäe põhikooli hoones.
Kultuurivaldkonnas nähakse ette lisaraha lauluväljaku külastuskeskuse avamiseks.
Sotsiaalhoolekande valdkonnas nähakse ette täiendavad vahendid laste hoolekandeks, sealhulgas laste ja perede psühholoogilisele nõustamisele ja teraapiale suunamiseks. Tallinna perekeskusesse luuakse kaks täiendavat psühholoogi kohta, sest koroonaepideemia on kasvatanud perede vajadust psühholoogilise nõustamise järele. Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingu alusel on võimalik osutada raske ja sügava puudega lastele tugiisiku- ja lapsehoiuteenuseid ning arendada neile sobilikku transporditeenust. Ühtlasi lisanduvad Tallinna lastekodu eelarvesse vahendid tugiteenuste osutamiseks perepõhise asendushoolduse pakkujatele ning puuetega isikute hoolekande kulusid suurendatakse sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks. Lisaeelarvega nähakse ette ka täiendavad vahendid isikliku abistaja teenuste ja tugiisikuteenuste osutamiseks.
Investeerimisprojektide kulutused vähenevad 4,1 miljoni euro võrra. Mõne objekti puhul vähendatakse ette nähtud kulutusi, sest tööd on viibinud ning eelarvet ei jõuta planeeritud mahus täita, teatas volikogu pressiteenistus. Ühtlasi vähendatakse kulutusi objektidel, mille elluviimine lükkub kas osaliselt või täielikult aastasse 2022 ja tehakse investeeringuobjektide vahelisi ümberpaigutusi.
Linna netovõlakoormuse prognoos lisaeelarvega oluliselt ei muutu, jäädes esialgu planeeritud 35,5 protsendi juurde.
Solman: linnavalitsuse sõnad ja teod ei käi käsikäes
Tallinna volikogu Isamaa fraktsiooni esinaise Riina Solmani sõnul esitati Tallinna lisaeelarvesse palju tunnustamist väärt ettepanekuid valdkondades, mida ka linnavalitsus on varasemalt oma sõnadega oluliseks pidanud, kuid millele kahjuks tegusid ei ole järgnenud.
"Linnavalitsus ei toetanud enamust opositsiooni muudatusettepanekutest Tallinna lisaeelarvesse. Näiteks ühiskonna siduvus. Lugupeetud linnapea on korduvalt volikogu ees nõustunud, et Tallinna eesti ja vene keelt kõnelevad inimesed peaksid olema paremini integreeritud ning et eesti keele oskus on vajalik alus eluks, nii kvaliteetse hariduse kui ka hea töökoha saamisel. Ometi ei toetanud linnavalitsus Isamaa fraktsiooni ettepanekut luua stipendium, mis oleks mõeldud noortele ülikooli astujatele, kes soovivad tulevikus hakata vene keelt kõnelevatele noortele eesti keelt õpetama," ütles Solman.
"Teine näide on rattateede võrgu arendamine, mis vajab kordades suuremat rahastust, et jõuda tasemeni, mis on turvaline ja mugav kõigile liiklejatele. Linlastelt on kogutud kokku spetsiifilised murekohad seoses rattateedega, mida tuleks esmalt parandada, näiteks Endla tänava ristmik. Nendest murekohtadest on tänaseni märkimisväärne hulk parandamata ning ka Isamaa fraktsiooni ettepanekut rahastust rattateedele suurendada linnavalitsus ei toetanud," lausus Solman.
"Isamaa fraktsioonil on hea meel, et puuetega inimeste jaoks on linnavalitsus täiendavat raha leidnud ning tunnustab nõrgemate ühiskonnagruppide toetamist," lisas ta.
Toimetaja: Marko Tooming