Konverentsi peamine eesmärk on kokku koguda Euroopa kodanike ideid ja ootusi EL-i tuleviku osas, ütles ERR-ile Euroopa Parlamendi büroo pressinõunik Kadi Herkül.

"Konverentsi lõppjäreldused esitatakse EL-i eesistujale (eeldatavalt juunis 2022 Prantsusmaale). Eesistuja koos Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga peab seejärel esitama konkreetsed plaanid kodanike ootuste ellurakendamiseks," täpsustas pressinõunik.

Osalejad valitakse neljast rühmast, igaühel on oma süsteem

Osalejad jaotuvad täiskogul laias laastus nelja rühma: esiteks 108 Euroopa Parlamendi liiget, kust Eestit esindab saadik Jaak Madison (EKRE).

"Igale poliitilisele grupile anti D'Hondti süsteemi järgi kvoot ning grupid panid kokku oma esindajate nimekirja," selgitas Herkül valikuprotsessi Euroopa Parlamendis.

D'Hondti meetodi järgi antakse valmismandaate välja Euroopa Parlamendis ning ka näiteks Eesti parlamendivalimistel. Süsteem toimib suurema keskmise põhimõttel ehk rohkem mandaate saavad need riigid, piirkonnad või erakonnad, kus on rohkem inimesi.

Teiseks osaleb konverentsil 108 liiget rahvusparlamentidest. Herkül sõnas, et Eestit esindavad rahvasaadikud Siim Kallas (Reformierakond), Riina Sikkut (SDE), Oudekki Loone (Keskerakond) ja Anti Poolamets (EKRE). Osalejad valis välja riigikogu Euroopa asjade komisjon.

Kokku on ka 108 kodanike esindajat, igast riigist üks ametlik esindaja pluss 80 esindajat üle-euroopalistest paneelidest ning Euroopa Noortefoorumi president Silja Markkula.

"Kodanike valikuprotsess hetkel kestab ning avaistungil osales 27 kodanikku ehk üks igast liikmesriigist, Eestist Kaspar Schultz," täpsustas Herkül.

Schultz ütles ERR-ile, et Eestis toimus kodanike esindaja valik läbi noorteühenduste liidu. Lisaks täiskogule jõudis Schultz osaleda ka konverentsi väiksemal üritusel Portugalis.

"Kui ma käisin Lissabonis kodanike üritusel, siis olid seal enamik noored inimesed ehk siis ilmselt delegeeriti ka mujal esindaja valik noorteorganisatsioonidele," selgitas Schultz.

Samas jäi täpne valikumeetod iga liikmesriigi enda otsustada.

Lisaks osaleb konverentsil ka 54 liikmesriikide valitsuste esindajat: Eestist välisminister Eva-Maria Liimets (Keskerakond) ning sõltuvalt istungi teemast ka vastava valdkonna minister.

Osalt mängib inimeste selekteerimisel rolli ka juhuvalik

Konverents tugineb Herküli sõnul neljal sambal: digiplatvorm, kohalikud üritused, paneelarutelud ja täiskogu.

Digiplatvormi kaudu saavad oma ideid esitada kõik EL-i kodanikud.

Paneelidel osaleb aga üle Euroopa kokku 800 inimest. Herkül selgitas, et kokku on neli erinevat paneeli ning igast paneelist võtab osa 200 inimest.

"Osalejad valitakse juhuvaliku meetodil, mis arvestab kodakondsust, linna-maaelanike ja erinevate sotsiaalsete gruppide esindatust. Lisaks moodustavad kolmandiku igast paneelist noored (16–25-aastased). Igast liikmesriigis peab paneeli kuuluma vähemalt üks naine ja üks mees," täpsustas pressinõunik.

Paneelarutelud keskenduvad teemadele: Euroopa väärtused, õigusriik, turvalisus (esimene paneel); kliima ja keskkond (teine paneel); majandus, sotsiaalne õiglus, noored, sport ja digiüleminek (kolmas paneel) ning EL maailmas ja migratsioon (neljas paneel).

Otsustamine ja poliitika kujundamine toimub aga täiskogul, kus Herküli sõnul arutatakse nii digiplatvormilt, paneelaruteludelt kui ka kohalikelt üritustelt laekunud ideid ning nende alusel töötatakse välja ühised EL-i seisukohad.

Esimene täiskogu toimus 19. juunil Strasbourgis. Järgmine kord koguneb täiskogu aga sügisel, 22. ja 23. oktoobril.