Helme sõnul oleks otsesuhtlus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga vajalik mitmel tasemel.

"Ei ole normaalne, et Eesti ja Venemaa vahel puuduvad peale kõige tavapärasemate diplomaatiliste kanalite kõrgematasemelised suhted. Ikkagi oleks ju väga normaalne, kui meil ka ministrite ja riigijuhtide tasemel suheldaks," sõnas Helme.

Helme rääkis, et Macroni ja Merkeli ettepaneku taust on see, et Euroopa Liidu juhtriigid ei taha pärast USA presidendi Joe Bideni ja Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtumist kõrvale jääda.

Samas rõhutas Helme, et põhjused, miks omal ajal suhted katkestati, ei ole kuhugi kadunud. "Ida-Ukrainas pinge püsib, Krimm on endiselt annekteeritud, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia on endiselt Venemaa kontrolli all," loetles Helme.

Helme sõnul selgitas Merkeli ja Macroni ettepanekust keeldumist kõige paremini Soome peaminister Sanna Marin. "Ja seal oli ka teisi, kes ütlesid, et kõigepealt tuleb Euroopa Liidus kokku leppida, missugusel platvormil Euroopa Liit kui tervik suhetes Venemaaga seisab. Mida me nõuame ja mida me tahame? Need asjad on vaja kõigepealt kokku leppida ja kui need kokkulepped on liikmesriikide vahel saavutatud, siis on võimalik edasi minna ka sellega, et kas üldse on võimalik kahepoolset dialoogi taastada või mitte," lausus Helme.

Aga kuna praegu Euroopa Liidus sellist ühist platvormi ei ole, on Helme hinnangul mõistlik, et ettepanek tagasi lükati.

"Praeguses seisus lihtsalt anda Venemaale sisuliselt blanco-veksel, et nad võivad teha mida iganes, on paar aastat sellist mossis näoga ringi käimist ja siis endine olukord taastub. Et seda kingitust Venemaale ikkagi teha ei saa. Kui üks riik annekteerib naaberriikide osi, siis ta peab ikkagi ka natuke haiget saama. Sellest seisukohast minu arvates on selle kõige ohustatuma idatiiva seisukoht väga pragmaatiline," kommenteeris Helme.

Helme sõnul on Saksamaa ja Prantsusmaa huvid suhetes Venemaaga kordades mitmekihilisemad, kui Balti riikide omad.

"Saksamaal on päevakorras majandushuvid, oma riigi energiajulgeoleku tagamine, energiavajaduste rahuldamine, samuti Saksa tööstuse ekspordivõimalused Venemaa turul," ütles Helme.

"Prantsusmaa on ajalooliselt soovinud näha Venemaas endale geopoliitilist liitlast, mis annab talle teatud seljataguse tema üha enam ja enam kontsentreeruvatele huvidele Vahemere piirkonnas," rääkis Helme.

Helme sõnul ei pea Eesti suurte riikide huvidega nõustuma, aga nendest tuleb aru saada. "Me peame liitlasi leidma. Ja liitlaste leidmine on võimalik, vaatamata sellele, et otsest julgeolekuhirmu suurel osal Euroopa Liidu liikmesriikidest Venemaa ees ei ole. Aga on muud mured ja muud hirmud," sõnas Helme.

Helme hinnangul on Merkel ja Macron nüüd liikmesriike oma ettepanekuga testinud ja ilmselt tuleb see teema uuesti lauale. Ta pakkus, et Euroopa liidrid kohtuvad Putiniga juba käesoleval aastal.

Saatejuht Arp Müller küsis Helmelt ka Nord Stream 2 gaasijuhtme kohta. "Minu prognoos on, et see ehitatakse valmis ja ka gaas hakkab seal voolama. Kuskilt peab ju Saksa sepikoda oma energia saama. Kui nad kavatsevad söest ja tuumaenergeetikast lõplikult loobuda, siis millega nad neid tehaseid kütavad. Kuskilt peab ju see energia tulema ja palju variante ei ole. Kõige kättesaadavam ja juba teostamisel olev variant on Vene gaas," ütles Helme.

"Loomulikult meie seisukohast Nord Stream 2 on väga küsitav ja ohtlik teema, aga Saksamaa seisukohast vaadates on asi hoopis teises perspektiivis ja kui Saksamaa majandus jääb kuidagi tõrkuma, siis sellel on paratamatult järelmid ka teistele. Kui ikkagi Saksamaa köhib, siis on väga paljudel teistel kohe kopsupõletik," lausus Helme.

Euroopa Liidu liidrid lükkasid Ülemkogul tagasi Saksamaa ja Prantsusmaa juhtide Angela Merkeli ja Emmanuel Macroni Ülemkogu eel tehtud ettepaneku taastada Euroopa Liidu liidrite tippkohtumised Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.