Pfizer/Biontechi vaktsiin on ainus, mida 12-15-aastastele süstida tohib. Et aga pered tahavad suvel puhkusereisile minna ning paljud naaberriigid nõuavad vaktsineerimist või negatiivset koroonaproovi, et karantiinist pääseda, on kõige lihtsam kaitsepookimine ette võtta. Kuigi üleskutsed minna vaktsineerima kõlavad iga päev, pole see siiski alati nii kiire ja muretu teekond, kui ehk eeldaks.

Eesti teatas otsusest teismeliste vaktsineerimisega alustada kaks nädalat tagasi, 14. juunil, digiregistratuur avati 12-15-aastastele aja broneerimiseks 17. juunist. Sellegipoolest õnnestus esimestel kiirematel saada vähemalt Tallinnas vaktsineerimisaeg alles kümmekond päeva hilisemaks. Nõnda ei olegi teismelisi veel kuigi palju vaktsineerida jõutud.

Esmaspäevase seisuga on kogu Eesti peale vaktsineeritud 1918 teismelist ehk neli protsenti kogu 12-15-aastaste vanusegrupist.

Üle poole vaktsineerituist elab Tallinnas ja Harjumaal, kus nädala alguseks oli vaktsineeritud 1022 teismelist (3,87 protsenti). Siiski osakaalult on enim teismelisi vaktsineeritud Tartumaal - 9,41 protsenti. Võimalik, et nad alustasid vaktsineerimist lihtsalt varem, mitte kümnepäevase lõtkuga.

Tartumaale järgnebki Harjumaa, seejärel Põlva- ja Valgamaa 2,1 protsendiga. Hiiumaal aga pole seni veel ühtki 12-15-aastast noort vaktsineeritud.

Tõrge kahe registratuuri vahel

Ka esmaspäeval teismelisele vaktsineerimisaega panna üritades pakub digilugu esimest vaba aega Harjumaal 6. juulisse, samas kui vaktsineerimiskeskustes on patsientide read hõredad.

Samal ajal kinnitab vaktsineerimise töörühma kommunikatsioonijuht Gea Otsa, et üle Eesti on saadaval 6000 vaba aega. Need on muidugi kõik vabad ajad, mitte üksnes Pfizeri süsti ajad, mis 12-15-aastastele lubatud.

"Võib vaadata, kas on varasemat vaba aega teise maakonda, aga siis tuleb ka teiseks doosiks sinna minna," soovitas Otsa.

Pisut hiljem selgub, et ERR-i päring on toonud ilmsiks tõrke digiregistratuuris - Sõle spordikeskuses vaktsineerimist korraldava Fertilitase registratuuri ja riikliku digiregistratuuri vahel on ilmnenud viga, mis varasemaid aegu lihtsalt ei kuva. Fertilitase enda kodulehelt saab aga väidetavalt juba ka varasemaks vaktsineerimisaega broneerida. Digiviga läks parandamisele.

"Siin peab veidi selgitama digiregistratuuri põhimõtet: tegemist ei ole eraldiseisva registratuuriga, vaid süsteemiga, mis teeb päringuid raviasutuste registratuuridesse," selgitas Otsa.

Teist aega ise muuta ei saa

Suvisel ajal on inimestele oluline paindlikkus. Kahe vaktsiinidoosi vahe peab olema kuus nädalat. See tähendab, et kui teismeline saab esimese vaktsiinidoosi näiteks juuli algul, on uue doosi aeg augusti keskel. Siis kestab endiselt koolivaheaeg, nii et noor ei pruugi siis samas linnaski olla, kus esimest doosi saades.

Süsteem on aga jäik - seal, kus sai esimese doosi, peab vastu võtma ka teise, mis vaktsineerimisel kohe kindlaks määratakse. Isegi kui on ette teada, et kuue nädala pärast on patsient teises linnas, pole sellest kasu. Siis peaks ka esimese doosi teises linnas tegema, kui soov oleks ka teine mujal saada.

Üheks lahenduseks võiks olla hüpikkeskuste püstipanek, nagu praegu on katsetamisel Lasnamäe Centrumis ja Narva Fama keskuses. Samas, neis on kasutusel Jansseni ühedoosiline vaktsiin, mida tehakse alates 18. eluaastast. Pfizeri vaktsiini saab teha küll kõigile, ent see eeldab ka teist vaktsiinidoosi. Seetõttu ei peeta selle kasutamist hüpikkeskustes otstarbekaks.

"Teistes linnades eelregistreerimiseta ehk nn hüpikkeskuste avamise otsustame pärast seda nädalat. Vaatame, kuidas Lasnamäel ja Narvas läheb - milline on inimeste huvi, millised lahendamist vajavad probleemid tekivad," ütles Otsa.

Kuigi esimese vaktsineerimisaja saab omale digiloost ise sobivasse kohta ja sobivale ajale välja valida, siis pärast seda, kui esimene süst käes ja vaktsineerimispunktis on paika pandud järgmise süsti aeg, seda vajadusel hiljem enam muuta ei saa.

Digilugu võib, aga ei pruugi teist vaktsineerimisaega üldse näidatagi (kuigi peaks, kinnitas Gea Otsa; praktika on lihtsalt ebaühtlane ja sõltub vaktsineerimiskeskuse töötajate kiirusest, millal nad selle aja sinna sisestavad). Kindel on aga see, et ehkki süsteem kuvab nuppu "Vaata/muuda", siis tegelikult seda aega ise muuta ei saa. Kui teine aeg on vaktsineerimisel vastu võetud, on see sama hästi kui kivisse raiutud ning seda muuta soovides tuleb läbida keerukas ja närvesööv kadalipp, nagu on näidanud mitmed kasutajakogemused.

Otsa põhjendas süsteemi jäikust asjaoluga, et ka eriarsti poole kordusvisiidile minnes kehtib sama loogika - seda patsient ise digiloos muuta ei saa.

"Teise doosi aega tõesti muuta ei saa, sest tegemist on kordusvisiidiga ja neid ei saa muuta ühegi arstiteenuse broneeringu korral. Esimene soovitus on jätkuvalt kinni pidada sellest ajast, mis esimese doosi tegemisel antud. Kui on tõesti põhjus, miks ei saa minna, siis tuleb esimese doosi teinud tervishoiuasutusse helistada või e-mail saata ja leppida kokku uus aeg," soovitas Otsa, lisades, et kindlasti ei tohi teist doosi tegemata jätta.

Eriarstide kordusvisitiitidele muutmis- või loobumisvõimaluse loomine digiloos eeldaks IT-lahendust, millega peaks tegelema TEHIK.