Briti filmid ja telesarjad Euroopa Liidu eetrist kadumas ei ole

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Stseen menukast Briti telesarjast "Downton Abbey"

Euroopa Liidu meediateenuste direktiivile kohaselt peavad Euroopa telekanalid andma suurema osa eetriajast Euroopas toodetud sisule, britid kardavad aga, et liidust lahkumise järel soovib Euroopa Liit vähendada riigis toodetud filmide ja telesarjade edastamist mandril. See ei tähenda siiski armastatud filmide ja telesarjade eetrist kadumist, esialgu soovib EL tõsta liidus toodetud meedia esiletõstmist voogedastusplatvormidel.

Telepildi edastajatele kehtib juba praegu nõue täita eetriajast üle poole ehk 51 protsenti Euroopa Nõukogu liikmesriikides toodetud filmide ja sarjadega. See tähendab, et lisaks Euroopa Liidu riikidele võib nende hulgas näidata ka näiteks Türgi ja Venemaa toodangut.

Euroopa regulatsioonid televisioonis näidatava sisu osakaalu muuta ei plaani, küll aga sätestatakse piirangud aina kasvavale mahule voogedastusplatvormide sisust.

Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõuniku Siim Rohtla sõnul näeb ka Eestis riigikogu menetluses olev meediateenuste seaduse muudatus ette, et teenuseosutaja programmikataloogis olevatest saadetest peab vähemalt 30 protsenti olema Euroopas toodetud ja toob need, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teosed, koos nende päritolumaa ja valmimisaastaga esile.

Ka selle direktiivi järgi kuuluvad Euroopast pärit filmide ja sarjade alla Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni konventsiooniga liitunud riigid.

"Ühendkuningriik on selle konventsiooni osaline. Seega nende teosed on jätkuvalt Euroopa teosed ka pärast Brexitit. Euroopa päritolu audiovisuaalsete teoste mõiste muutmine nõuaks alles hiljuti uuendatud AVMSD avamist muudatusteks, mis pole lähiajal ilmselt aktuaalne," rääkis Rohtla.

Euroopa Liidu toodang Briti filme telest ega voogedastusest välja ei suru

ERR-i hanketoimetuse juhi ja Jupiteri peatoimetaja Toomas Luhatsi sõnul on Euroopa Liidu eesmärk laias laastus kaitsta kohalikku toodangut ja nii on toimitud aastakümneid.

Briti sarjade eetrist kadumist tema hinnangul kartma ei pea. "Eesti puhul on selge, et draamasarjade tootmine on olnud pikalt ja ilmselt on veel mõnda aega vaeslapse osas, nõnda et ERR-i hanketoimetuse ja EL sarjade ja sealjuures ka briti sarjade ostu ja näitamise osatähtsus on lähimatel aastatel sama püsiv kui seni," sõnas ta.

Massimeedia reegel anda inimestele seda, mida nad tahavad, ei ole Luhatsi sõnul oma aktuaalsust kaotanud. Briti sarjade piiramine võib aga tuua briti suurtootjad hoopis Euroopasse filmima. "Kui EL keelab briti sarjad ära, siis võib tekkida olukord, kus need sarjad ei ole ühtäkki enam briti omad, vaid on registreeritud Iirimaale või Pariisi, st neid toodab hoopis suure UK tootja tütar EL-is," sõnas ta.

Ühendkuningriigi meedia andmetel on Euroopa Komisjon valmistamas ette uuringut selle kohta, kuidas Briti televisiooni ja filmide levik Euroopa kultuurilist mitmekesisust mõjutab. Ajalehe The Guardian allikate kohaselt on see esimene samm Ühendkuningriigis valminud toodangu piiramise suunas.

Luhatsi hinnangul pole mõtet loota, et Ühendkuningriigi filmide ja sarjade mahu vähendamine võiks sundida teisi, sealjuures Eesti toodangut, kvaliteedihüpet tegema.

"Meile meeldiks muidugi mõelda, et meie probleemid saavad alati alguse kellestki teisest kusagil mujal. Need algavad ikka meist endist. Lühemalt - me peame tegema sarju, mis on nii kvaliteetsed, vaadatavad, kultuuriliselt kõrgel tasemel, et neid kannataks müüa teistesse riikidesse. Kui meie sarjad on sama head kui Taani või Ühendkuningriigi omad, küll siis ka meie oma jala ukse vahele saame," sõnas ta.

Prantslased tegelevad siseturu kaitsega

Duo Media Networksi juhi Jüri Piheli sõnul on uudis Briti sarjade ära keelamisest selge liialdus. "Eks see on Prantsuse lobi, kes on eluaeg tahtnud seda inglisekeelset sisu piirata nii palju, kui vähegi võimalik on. Tegemist on selgelt puhtalt ainult siseturu kaitsega. Nüüd leiti hea võimalus, et hakkame piirama Inglismaa sisu sellega, et ütleme, et ta ei lähe kvoodi alla," rääkis Pihel.

Brittide hinnangul võib oht varitseda ka selles, et 2022. aastal saab Prantsusmaast Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ja võib avada küsimuse, kas Briti toodang peaks minema Euroopa sisu alla. Just Prantsusmaa on kõige aktiivsemalt võidelnud ingliskeelse sisu edastamise vastu ja nõuavad voogedastusplatvormidelt suisa 60-protsendilises mahus Euroopas valminud sisu näitamist.

"Kas selline konsensus Euroopas nüüd tekib, et Briti sisu ei peaks enam sinna arvestama? Ükskõik kui tore see ei tunduks, ega seal suurt loogikat ei ole, et Ukraina läheb, Türgi läheb, aga Britid ei lähe. Selliseks emotsionaalseks avalduseks kõlbab see väga hästi," rääkis Pihel.

"Ega Euroopa Liidu riigid Kreekast Norrani ei näita Briti sisu sellepärast, et nad peavad seda kvoodi pärast tegema, nad näitavad seda, sest see on hea," lisas ta. Piheli sõnul mängib Briti televisiooni vaadatavuses rolli ka inglise keel, milles toodetud sisu on vaatajatel lihtsam vastu võtta.

Probleemid telele seatud piirangutega on Piheli sõnul hoopis teised. "Kvoodi all on nendes riikides, kus regulatsioon on üsna jäik, väga raske teha mingeid temaatilisi kanaleid. Kui sa tahad teha näiteks klassikalist ameerika filmide kanalit, siis seda 100-protsendiliselt kehtivat seadusandlust järgides on keeruline teha," sõnas ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: