Kiik: olen jätkuvalt optimistlik, et 70 protsenti saab saavutatud

Eelregistreerimata vaktsineerimine Fama keskuses Narvas
Eelregistreerimata vaktsineerimine Fama keskuses Narvas Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Väljaanne Politico kirjutas sel nädalal, et Eesti on üks viiest Euroopa riigist, kus 70-protsendiline vaktsineeritus koroona vastu jääb sügiseks saavutamata. Kuigi ka vaktsineerimise töögrupi juht Marek Seer kipub Politicoga nõustuma, on tervise- ja tööminister Tanel Kiik jätkuvalt optimistlik.

Politico väitis oma analüüsile tuginedes, et Eesti koos veel nelja Ida-Euroopa riigiga ei suuda praeguse vaktsineerimistempo juures saavutada sügiseks 70-protsendilist vaktsineerituse taset, mis on kõikjal eesmärgiks seatud.

Politico hinnangul jõuksid praegust vaktsineerimistempot arvestades eesmärgini kõik liikmesriigid, välja arvatud Sloveenia (saavutaks 67-protsendilise hõlmatuse), Eesti (63 protsenti), Läti (47 protsenti), Rumeenia (35 protsenti) ja Bulgaaria (22 protsenti).

Et saavutada 70-protsendiline vaktsineerituse tase 22. septembriks, peaks Eesti Politico analüüsi kohaselt vaktsineerima vähemalt 6274 inimest päevas. Kui jaaninädalani vaktsineeriti Eestis üle 7000 inimese päevas, siis jaaninädala lõpuks kukkus see 3400 inimeseni.

Eesti ise on seadnud 70-protsendilise vaktsineerituse tähtajaks juba 31. augusti. Just nii kaua kestab ka vaktsineerimise töögrupi juhi Marek Seeri tööleping ja selline on temale püstitatud eesmärk. Samas on ka Seer ise väljendanud eesmärgi saavutatavuse suhtes skepsist. Kusjuures, Seeri "motivatsioonipakett" ehk töötasu või preemiad ei sõltu sellest, kas eesmärk saab saavutatud või ei.

"Arvutuslikult on ta täna veel tehtav. Küsimus on, kas me leiame sihitatult üles kõik inimesed - kas leidub inimesi. Arvutuslikult see dooside arv nädala kohta ei ole meile keeruline tervishoiuteenuse osutajate poolt, keerulisem on inimeste poolt," ütles Seer sel nädalal ka Postimehe online-intervjuus.

Peamine keerukus peitub Ida-Virumaa linnades, aga ka Loksal, Paldiskis, Maardus ehk valdavalt venekeelsetes linnades. Ent Seer pole täiendavate motivatsioonimeetmete - näiteks kinkekaartide, toidupakikeste, tasuta kontserdi vms - kasutuselevõttu õigeks pidanud, leides, et tahe peab inimese seest ikka tulema.

Samas pingis istub ka Tanel Kiik. Ta pakub välja, et täiendavat motivatsioonipaketti võivad inimestele vaktsineerimise soodustamiseks pakkuda tööandjad, näiteks täiendavate tasustatud puhkepäevadena. Lisaks peaks inimest motiveerima asjaolu, et ta ei pea vaktsineerituse korral kõrgema nakatumisnäiduga välisriigist tulles eneseisolatsiooni jääma ja saab osaleda suurüritustel, ilma et peaks end enne testima.

Narva memme, kes välismaal ja festivalidel ei käi, see vaevalt et mõjutab.

"Riiklikku rahapakkumist jms ma vaktsineerimise puhul õigeks ei pea. Niigi on teenus solidaarselt tasuta, ka testimine üldjuhul, inimesel on mõistlik seda  võimalust kasutada. Peamine motivaator peaks olema enda ja teiste tervise kaitse," ütleb Kiik selle peale.

Minister viibib sel nädalal Ida-Virumaal, külastades Narvat, Jõhvit, Kohtla-Järvet. Visiitidel kohtub ta nii tervishoiuasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka eratervishoiuettevõtete juhtidega, kes vaktsineerimist piirkonnas läbi viivad, et arutada, kuidas vaktsiiniga hõlmatust neis linnades kiiresti tõsta. Mingid eriprojektid on võimalikud, vaadatakse, mis toimib, mis ei.

"Oluline on aktiivne kohapealne tegusemine – haiglad, perearstid, kohalikud omavalitsused, ka läbi sotsiaaltöötajate või avalike suhete osakonna, et pöörduda inimeste poole, toetada vajadusel transpordipakkumisega, muul viisil panustada," loetleb Kiik.

Ta toob esile, et Ida-Virumaal on eakate hõlmatus vaktsiiniga kõrgem kui ülejäänud täiskasvanute seas.

"Kindlasti pole see rahuldav," lisab ta samas.

Täisealisest elanikkonnast on Ida-Virumaal vaktsineeritud praegu 34,4 protsenti, üle 70-aastastest aga 42,8 protsenti.

"Inimesed soovivad personaalset nõustamist, selgitamist, milline vaktsiin on talle sobiv. Eaka vaktsineerima meelitamisel pole telereklaam kõige tõhusam meede, vaja on tegelda ta hirmude maandamisega, et miks on keegi seni mingil põhjusel vaktsineerimisest loobunud või edasi lükanud," ütleb Kiik.

Vaid Valga-, Võru- ja Harjumaal on täisealiste vaktsineeritus veel napilt alla 50 protsendi, kuid eakatest on ka neis maakondades vaktsineeritud 64-69 protsenti.

Teistes maakondades on hõlmatus juba kõrgem. Hiiumaa on esimene maakond, kus 70 protsenti kogu täisealisest elanikkonnast vaktsineeritud saab, puudu on veel vaid üks protsendipunkt.

Kui vaadelda kõiki eagruppe, keda praegu vaktsineeritakse, on Hiiumaa eesrindlasena 65 protsendi peal, kuigi 12-15-aastaste vaktsineerimisega pole seal veel sobiva vaktsiini puudusel alustatud.

Kiik on jätkuvalt optimistlik, et Eesti eesmärk saab septembriks saavutatud.

"Politico tõi välja 22. septembri kuupäeva, mis on ametlik sügise algus. Olen võrdlemisi optimistlik, et selleks ajaks on meil 70-protsendiline hõlmatus saavutatud. Peamine on, et sügiseseks viiruste kõrgperioodi alguseks on 70 protsenti saavutatud," ütleb Kiik.

Ta toob esile, et Politico tugines oma arvutuskäigus jaaninädala vaktsineerimisarvudele, mis olid pühade tõttu madamalad, eeldades selle järgi, et edaspidi ongi meil iga päev madalam vaktsineerituse tase.

"Igal nädalal ei ole meil kaht püha," toob Kiik esile. Just see on ka tema optimismi aluseks.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: