Samost ja Luts: madal vaktsineeritus mõnel pool võib olla perearstide taga

Foto: ERR

Koroonaviiruse vastu vaktsineerimise tempo ei pruugi mõnes piirkonnas olla aeglane üksnes selle tõttu, et vene keelt kõnelevad elanikud ei taha end vaktsineerida, vaid ka perearstide töö tõttu, leidsid ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Janek Luts Vikerraadio arvamussaates "Samost ja Sildam".

Samost tõi välja, et viimasel nädalal on palju räägitud sellest, et Eestis on vaktsineerimistempo langenud ning pole näha, et seni vaktsineerimata inimesed kiirustaksid end vaktsineerima registreerima.

"Kogu nädal on käinud aktiivne arutelu selle üle, et esiteks, muidugi Eestile tavapäraselt, kes on süüdi, aga teine pool, et mida teha. Seal on minu meelest üsna naiivseid ideid olnud, et tuleb teha suur turunduskampaania ja selle peale kohe Narva või Kohtla-Järve või Maardu elanikud lähevad süstima. Ma hästi ei usu sellesse. Tegelikult on pigem lahendus kuskil sealpool, et nende valdavalt vanemaealiste ja venekeelsete inimestega peaks personaalselt suhtlema, sest lõppude-lõpuks, ma ei tea, kui hästi kasutatavalt, aga kõikide nende vaktsineerimata inimeste nimed on meil olemas," rääkis ta.

Luts loetles üles madalaima vaktsineeritusega piirkonnad: Narvas on vaktsineeritute osakaal 26 protsenti, Kohtla-Järvel 28, Maardus 22, Lasnamäel 29, Põhja-Tallinnas 38, Valga vallas 33 protsenti.

"Tõenäoliselt on see seotud kuidagi emakeelega, aga mitte ainult. See, mis Narvas toimus sel nädalal, oli ühelt poolt tervitatav, aga teisalt jättis palju küsitavusi üles. Kui tõsiselt seda võetakse, kui püüti läheneda nii, et me laseme vaktsineerida ilma eelneva registreerimiseta. Ma arvan /.../, et need, kes pole veel täna vaktsineerinud, seal kõik pole mitte vaktsineerimise eitajad, vaid nad kõik ei kasuta e-riiki. Ja see ei tohiks ju Eesti ametnikele ja teistele tulla üllatusena," rääkis Luts.

Samost märkis, et madalaima vaktsineerituse tasemega on valdavalt venekeelse elanikkonnaga linnad, erandina Valga. Valga erand näitab Samosti hinnangul, et madal vaktsineerimise aktiivsus pole mitte üksnes vene keelt kõnelevate inimeste, vaid ehk ka perearstide taga.

"See pigem kinnitab seda, mida ma kahtlustan, et küsimus pole mitte ainult selles, et seal on palju venekeelseid inimesi, kes on vanemaealised ja elavad natukene teises inforuumis, vaid küsimus on ka selles, et seal on perearstid - näiteks Valgas pole vist ühtegi alla 70-aastast perearsti -, kes ühel või teisel põhjusel ei taha vaktsineerimisega nii aktiivselt tegeleda, kellel on lihtsalt teistsugune töötempo või kellel on vaktsiinide suhtes mingisugune kahtlus," selgitas ta.

Samosti hinnangul on perearstide küsimus vaktsineerimise tempo tõstmise võti. "Ma ei tea, kuidas seda korraldada, aga tuleks välja mõelda, et kui meil on tõesti nii, et Valgas või Narvas või mõnes muus sellises kohas on perearstid, kes ei saa, taha või jõua tegeleda vaktsineerimisega, personaalselt tegeleda oma patsientidega, siis tuleks sinna anda mingisuguseid lisajõude," ütles ta.

Luts lisas veel paar aspekti, miks perearstid pole aktiivsed patsiente vaktsineerima.

"Nendes piirkondades on ka perearstikeskused, kus perearstikeskus tähendabki ühte perearsti ja tema õde, mis tähendab seda, et neil ei ole ka füüsiliselt võimalik nii aktiivselt kaasa lüüa vaktsineerimises. Jah, me võib-olla Tallinnas, Tartus, Pärnus oleme harjunud, et perearstikeskuses on mitu perearsti, pereõdesid. Aga praegugi, juulikuus väiksemad perearstikeskused ei vaktsineeri mitte sellepärast, et nad ei taha, vaid sellepärast, et neil on ka puhkused," lisas Luts.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: