Huko Aaspõllu tõdes, et pooleteise kuu pärast peaks olema riigikogus presidendivalimiste esimene voor, ent ühtegi ametlikku kandidaati veel ei ole.

Urmas Jaaganti sõnul on eesmärk jõuda valimistega valijameeste kogusse. "Mulle näib küll, et see on tükk aega juba eesmärk. Nüüd küsimus, kuidas sealt riigikogust läbi saada. Selleks on vaja leida keegi, kes on nõus kandideerima teadmisega, et ta kukub läbi," lausus Jaagant.

Martin Šmutov küsis, miks arvab Jaagant, et lootus on valijameeste kogul. Jaaganti sõnul võib end siiski kandidaadina üles seada Jüri Ratas, seda vaatamata sellele, et Ratas lubas nendel presidendivalimistel mitte osaleda.

"Kui õnnestus leida inimene, kes riigikogus õnnestub ära valida, siis on super. Aga ma arvan, et sellega keegi realistlikult ei arvesta ja hetkel tegeletakse selle nii-öelda põllu kaardistamisega, et kelle hääled on olemas valimiskogus," lausus Jaagant.

Aaspõllu ei välistanud ka seda, et presidendivalimised võivad ka valijameeste kogus ebaõnnestuda ja jõuda tagasi riigikokku.

Šmutovi sõnul oleks võimalus president riigikogus ära valida juhul kui kandidaat tuleks erakondadeväliselt.

Saates osalejad nõustusid, et eelmiste presidendivalimiste ajal tegid kandidaadid nii hoogsalt ja varakult kampaaniat just seetõttu, et riigikogus president ära valida.

"Seekord me ei näe seda kampaaniat ja see võib-olla annab ka riigikogule suunise tulevikus seda süsteemi muuta," ütles Aaspõllu.

Aaspõllu sõnul võiks presidendikandidaate üles seada varem, kui praeguse korra järgi nõutud on.

Martin Šmutov tunnustas EKRE-t, kes on oma kandidaadi - Henn Põlluaasa - varakult välja käinud ning see annab võimaluse Põlluaasal end tutvustada ja tekitada debatti.

Aaspõllu lisas, et Põlluaasa välja käimine võimaldab tal mööda Eestit ringi sõites kampaaniat teha ka kohalikes omavalitsustes.

Põlluaasa siiski veel ametlikult üles seatud ei ole. Selleks on vaja riigikogus saada 21 häält. EKRE fraktsioonis on 19 saadikut.