Ettevõtjad on tööjõu leidmisega raskustes

{{1626086760000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Koroonakriisi tõttu läksid hotellidest ja restoranidest ära paljud töötajad, kuid nüüd on neid jälle vaja.

Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Ain Käpp ütles, et mure on suur, sest lühikese ajaga on palju uusi töötajaid vaja.

"Kui enne oli üks hotell, kes värbas, siis nüüd kõik korraga," selgitas Käpp.

Käpa sõnul on teine probleem see, et teenindussektoril on ebakindla sektori maine.

Käpp ütles, et sektoris keskmiselt on suur tööjõu puudus ning et praegu on palju uusi inimesi, kuid nende koolitamine ja värbamine on pikk protsess. Samas ütles ta, et kui ettevõttel on olemas vundament keskastme juhtidest ning ka vanematest töötajatest, siis saab uutega ka hakkama.

Käpa sõnul on praegu tööle võetud uued inimesed, mitte varem sektoris töötanud. Ta ütles, et praegu on suur rõhk sellel, kuidas töötuid meelitada. Ta tõi välja, et hiljuti tegid hotellide liit ja töötukassa koos töötutele koolituse, kus vajalikke oskusi õpetati.

Käpp tõi teise sihtgrupina välja ülikoolide ja koolide õpilased, keda suveks tööle võtta. Ta ütles, et kuigi nad tihti kauaks ei jää, siis ongi suvel rohkem tööjõudu tarvis. 

"Tuleviku mõttes on teenindustöö kuldaväärt kogemus," ütles Käpp. 

Tartus asuva restorani Kolm Tilli üks pidajaid Karl Astok tõdes, et praegu on tööjõupuuduse probleem üsna intensiivne. Tema sõnul on probleem juba poolteist aastat kestnud.

"Paljud töötajad otsustasid kriisi ajal muud tööd teha ja nüüd, kui restoranides on aina rohkem kliente, neid on raske tagasi saada," ütles Astok.

Astoki sõnul pole puudust pigem teenindajatest, vaid kokkadest.

Paljud hotellid kasutasid koroonaaegset madalseisu remondi tegemiseks. Tallink City Hotel avas pärast renoveerimist taas uksed 30. juunil, aga personali leidmisega oli suuri raskusi.

"See olukord tööjõuturul on pehmelt väljendudes väga keeruline. Meil olid võtta mõned endised väga head kolleegid, aga siiski mitte palju. On selline kurb lugu, et selle pika pausi tõttu oleme kaotanud hulga oskusi, teadmisi, inimesed on leidnud muud rakendust, läinud teistesse valdkondadesse tööle, nii et tuli kaasata ka uusi inimesi ja neid on turult tõesti raske leida," selgitas Tallink Hotelsi juhatuse liige Ave Svarts "Aktuaalsele kaamerale".

Tema sõnul aitavad olukorda leevendada lühiajalised nii-öelda tööampsude tegijad, kuid see ei ole jätkusuutlik lahendus.

Tööjõunappus on ka mujal

Tööjõunappus kummitab ka teistes valdkondades, näiteks ehituses.

"Tegelikult ehitusvaldkonnas tööjõudefitsiit valitseb juba aastast 2017, kui sektor hakkas kiiresti kasvama. Eelmisel aastal väike leevendus seoses koroonalainega tuli, kui ehitusmahud langesid. Täna tunnetavad ettevõtjad jälle, et tööjõudefitsiit on kasvamas," rääkis ehitusettevõtjate liidu juht Indrek Peterson.

Seda, et konkurents töötajate leidmiseks on tagasi, võib selgelt näha ka töökuulutusi jälgides.

"Me näeme seda, et konkurents töötajate leidmise nimel on tagasi. See tuleneb suuresti sellest, et ettevõtjatel on väga kiirelt tekkinud värbamisvajadus ja on kasvanud konkurents töövõtjate tähelepanu püüdmisel. See on langetanud keskmiset kandideerijate arvu tööpakkumise kohta. Kui eelmisel aastal nägime ulmelist kandideerijate arvu, kus mitusada inimest kandideeris konkursile, siis tänavu on need numbrid pisut alla tulnud," selgitas CV Keskuse esindaja Henry Auväärt.

Tema sõnul on ka tööotsijaid päris palju, kuid inimesed kandideerivad korraga mitmele töökohale, mistõttu on oluline, et tööandja annaks tagasisidet, mis olukorras värbamisprotsess parasjagu on.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: