Harri Tiido: anonüümne hääl Hiina teemal
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all kirjutis pealkirjaga "Pikem Telegramm. Teel Ameerika uue Hiina-strateegia suunas", mille autori hinnangul on Xi Jinping viinud Hiina tagasi klassikalise marksismi-leninismi juurde ja arendab Mao-sarnast isikukultust.
Kindlasti mäletavad paljud, et USA Moskva saatkonna diplomaat George Kennan läkitas 1946. aastal Washingtoni "X-artikli", ametliku pealkirjaga "Nõukogude käitumise allikad". See läkitus avaldati hiljem ajakirjas Foreign Affairs ning sai nimeks "Pikk Telegramm". Selle pikkus oli umbes 8000 sõna.
Hiljuti üllitas USA Atlandi nõukogu kirjutise pealkirjaga "Pikem Telegramm. Teel Ameerika uue Hiina-strateegia suunas". Kirjutis on tõesti tublisti pikem kui Kennani oma, üle 80 lehekülje. Üllitisel on autori kohale märgitud "Anonymous" elik "Anonüüm".
Toimetajad märgivad, et tegemist on "administratsiooni endise kõrge esindajaga", kes ei soovi praegustes oludes teatud põhjustel oma nime avaldada. Aga see selleks, tähtsam on ikka sisu.
Xi arendab isikukultust
Kirjutis tekitas paljudes asjatundlikes lugejates väga vastakaid arvamusi. CIA endine Hiina-ekspert Paul Heer oli mitme asjaga nõus, kuid esitas väga põhimõttelisi süüdistusi. Paljudega neist nõustus ka Financial Timesi tuntud kommentaator Martin Wolf.
Samal ajal vabariiklasest senaator Dan Sullivan, endine rahvusliku julgeolekunõukogu liige ja riigidepartemangu kõrge ametnik, kiitis kirjutist taevani. Eks ilu ole vaataja silmades, kuid kindlasti on kõigil mingil määral õigus.
Kuna tegemist on eelkõige USA Hiina-poliitika kujundamisele suunatud üllitisega, siis nopin sealt välja mõtteid, mis oleksid lisataustaks hiljutisele Kesk- ja Ida-Euroopa ning Hiina 17+1 formaadi tippkohtumise ümber käinud arutelule.
Kirjutise tees, et ameeriklastel oleks vaja rohkem siseteavet Hiinas toimuvast pädeb veelgi rohkem meie puhul. Pelgalt tõlkes materjalide lugemisega võib küll teatava pildi ette saada, kuid "sõrmeotsatunne" jääb puudu. Autor keskendub näiteks väga tugevalt Hiina liidri Xi Jinpingi isiksusele ja kavadele. Seetõttu olevat vajadus keskenduda Xi lähemale ümbruskonnale ja sellele poliitilisele kontekstile, milles Xi valitseb.
Autori hinnangul on Xi viinud Hiina tagasi klassikalise marksismi-leninismi juurde ja arendab Mao-sarnast isikukultust. Tulemusena kujutab Hiina üha enam totalitaarse politseiriigi uut vormi. Xi on avalikult natsionalistlik ja etnonatsionalism on tema jaoks viis riigi ühtsuse tagamiseks, koos äärealadel elavate vähemuste suhtes rakendatava genotsiidini ulatuva poliitikaga.
Samas ei olevat komparteis kõik rahul toimuvaga, mistõttu rakendab Xi puhastusi lojaalse ümbruskonna tagamiseks. Elik vanad tuttavad diktaatorlikud trikid. Vanemad seltsimehed olla küll rahuolematud, kuid kardavad nii endi kui ka oma perede julgeoleku pärast. Lisaks on Xi koos hõimlastega kokku kühveldanud tohutu varanduse, mis samuti tekitab pingeid teiste hulgas.
Ja mõni tees. Hiina liidrid austavad jõudu ja põlgavad nõrku. Hiina pakub praegu oma versiooni autoritaarsest kapitalismist, mis võib leida järgijaid ka mujal. Xil on kiiks pidevalt võrrelda olukorda NSV Liidu lagunemisega, et mitte samu vigu korrata. Tema kriitiline nõrkus võib aga olla majanduse edasine areng.
Hiina kohaloleku ja mõju suurendamine
Hiina eesmärkide seast noppisin välja ühe, mis sobib 17+1 arutelu konteksti. Nimelt olla Hiina eesmärk turvata oma huvid läänepoolses perifeerias, tagades kõigepealt Venemaa kuulekuse ja toetuse, seejärel laiendada strateegilist mõju ja majanduslikku ning tehnoloogilist jalajälge "Vöö ja tee initsiatiivi" arendamise kaudu Kesk-Aasiasse, Lõuna-Aasiasse, Lähis-Itta, samuti Ida-Euroopasse ja seejärel ajapikku ka Lääne-Euroopasse.
Kaugem eesmärk olla globaalse korra järkjärguline muutmine rohkem ühtesobivaks Hiina huvide ja väärtustega, muutes selle multipolaarsemaks ja vähem USA-keskseks. Selleks nähakse ette ka Hiina kohaloleku ja mõju suurendamist olemasolevas multilateraalses süsteemis.
Lisaks on eesmärk uute struktuuride asutamine väljaspool ÜRO ja Bretton-Woodsi süsteemi. Eraldi teema on veel Xi arenev idee "inimkonna ühise saatuse kogukonnast" kui kontseptuaalsest alusest kõigele eelpoolöeldule.
Üldse püüdvat Hiina end võimalikult sõltumatuks muuta. Muuhulgas olevat vaja näiteks arendada välja oma, USA GPS-ist sõltumatu globaalne satelliitside süsteem, nagu ka ründesatelliitide võimekus vajadusel teiste satelliitide hävitamiseks, samuti sõltumatu internet.
Arvestades Euroopa tehnoloogilist ja majanduslikku taset ning vähest huvi Hiina julgeolekupoliitika vastu India ja Vaikse ookeani piirkonnas, on Hiina kasvav majanduslik ja poliitiline mõju Vanas Maailmas osa konkurentsist USA-ga mõju pärast maailmakorra tuleviku kujundamisel.
Ja muide, 17+1 sarnaseid "pluss üks" variante näeb Hiina ette "Vöö ja tee" ulatuses kogu maailmas. "Vöö ja tee initsiatiiv" peaks kujunema tulevase Hiina-keskse maailmakorra aluseks ja Euroopale on määratud roll olla USA ja Hiina strateegilise konkurentsi otsustava lahingu paigaks.
Peking loodab muuhulgas, et Euroopa ei hakka liiga palju õiendama inimõiguste rikkumiste pärast ja soostub pigem kaupade ostmisega ning investeeringute tegemisega Hiinas.
Ja viimane märkus. Autor annab teiste seas soovituse, mis ei pruugi meile meeltmööda olla. Nimelt soovitab ta USA-l arendada suhteid Venemaaga, et vältida Vene-Hiina bloki tugevnemist. Venemaa on küll ärritaja, kuid vastasseis Hiinaga on tähtsam ja vaja soosida Moskva ning Pekingi suhete nõrgenemist.
Viited lugemishuvilistele
Toimetaja: Kaupo Meiel
