Arikas: Estonia kerest leiti kaks uut pragu

{{1626091920000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Parvlaev Estonia vraki juures algasid eeluuringud. Autor/allikas: Madis Veltman, Postimees

Parvlaeva Estonia huku uurimisrühm leidis vraki kerest kaks seni teadmata pragu, ütles ekspeditsiooni juhtiva Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas.

Esmaspäeval alustas uurimismeeskond Estonia vraki juures põhjalikku uuringut 3D skanneriga. Arikas selgitas, et selle eesmärk on saada täpsem ülevaade vraki enda seisundist ja vrakki ümbritseva merepõhja seisundist.

Arikase sõnul on väljaspool vrakki erinevaid objekte, mis vajavad täpsemaid uuringuid.

"Näha on, et vrakil on erinevates kohtades erineva suurusega deformatsioonid. Et saada ülevaade, mis on deformatsioonide täpsed mõõtmed ja mis võivad olla deformatsioonide tekkepõhjused, on vaja neid kohti kindlasti täiendavalt uurida erinevate nurkade alt nii 3D skanneriga kui ka kinnitada üle allveeroboti uuringuga," rääkis ta.

"Praegu saab öelda, et kindlasti on tegemist deformatsioonidega, mida on näha erinevates kohtades laeva peal. On näha ka erinevaid tükke ja detaile laiali laeva enda peal kui ka laeva ümbruses," lisas Arikas.

Varem teatas Arikas, et vraki kerest on leitud kaks seni teadmata pragu. Praod on 10-15 meetrit pikad ning pole selge, kas need tekkisid laevakeresse katastroofi ajal või pärast seda, ütles Arikas Rootsi uudisteagentuurile TT, mida vahendas Rootsi rahvusringhääling.

Rootsi ohutusjuurdluskeskuse asejuht Jonas Bäckstrand ütles, et avastatud kahjustused laevakeres on huvitavad, kuid ta rõhutas, et neist ei tohiks teha ennatlikke järeldusi. "On risk, et neid andmeid hakatakse üle ekspluateerima ilma, et meil oleks olemas kõigil uurimisandmetel põhinev tervikpilt," vahendas Iltalehti Bäckstrandi sõnu.

Arikase sõnul on plaanis teha 3D skanneriga ring ümber laeva ära, et saada täpsem ülevaade laevakere ja ümbritseva ala kohta.

Teisipäeval alustab meeskond detailsemate uuringutega objekt objekti kaupa, vaatab lähemalt deformatsioone. "Kindlasti need kohad, mis pakuvad praegu huvi, tuleb täiendavalt uurida allveerobotiga. Täna hommikul saime kinnituse, et nähtavus vee all on praegu piisav, et viia läbi uuringud allveerobotiga," märkis Arikas.

Eesti Ohutusjuurdluse Keskus koostöös Rootsi ja Soome vastavate ametitega alustasid juulis vraki eeluuringutega, millega valmistatakse ette põhjalikumat ekspeditsiooni laevahuku põhjuste väljaselgitamiseks.

Arikas teatas nädalavahetusel, et vraki uuringud algasid lehviksonariga, et kaardistada laeva asend ja ümbritseva merepõhja seisund. Arikase sõnul on lehviksonari tehtud kujutisel selgelt eristatavad Estonia vraki vööriosa, kiil ja ahter. Näha on sild, tekiehitis, akende read ülemistel tekkidel ning ankur, sõukruvi ja teised detailid. Näha on ka deformatsioone laevakere keskosas.

Laupäeval viidi põhjaprofileerijaga läbi kogu ala uuringud. Arikase sõnul on kujutisel näha ristlõiget Estonia vraki keskosast. "Sellelt võib hinnata, et laeva keskosa toetub kõvemale moreenile, mille peale laev on pidama jäänud, ja vööri- ning ahtriosa pehmemale savile. Nägime uuringutest, et laeva keskosa on pigem kõrgem ja toimunud on läbipaine. Sellest tulenevalt on suure tõenäosusega tegemist deformatsioonidega, mida me järgnevatel päevadel läbi viidavate uuringutega plaanime täpsemalt tuvastada," selgitas Arikas.

 

Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: