Viljakasvatajad on pikast põuaajast hoolimata optimistlikud

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Viljapõld. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Tänavu suvel paiguti esinev põud mõjutab taimede kasvu ja arengut, mille tagajärjel kannatavad nii saagi suurus kui ka kvaliteet. Põllumehed on siiski veel optimistlikud.

"Liiga kõrged temperatuurid on mitmete kultuuride saagi kujunemise jaoks ebasoodsad – kui kultuuri temperatuurioptimum ületatakse, siis saagikus langeb," sõnas Eesti taimekasvatuse instituudi teadur Triin Saue.

Saue sõnul võib erinevates kliimaregioonides läbiviidud uuringute tulemusel öelda, et kasvatatavad sordid on üldiselt kohastunud kitsale temperatuurivahemikule. Ta lisas, et isegi suhteliselt mõõdukas ja lühiajaline temperatuuri tõus üle selle vahemiku vähendab saaki.

Eriti kahjulikud on Saue sõnul kuumalained. "Kõrge temperatuur kiirendab taimede arengut, mistõttu nad ei jõua sünteesida piisavalt tärklist ja terad jäävad väikeseks. Kestva kuumuse tingimustes võib mõni arengufaas ka vahele jääda," ütles ta.

Saue lisas, et kõrgemad temperatuurid on kahjulikud eelkõige teraviljade ja rapsi saakidele nii lõunapoolses Euroopas kui ka Põhjamaades.

"Kui kõrgele temperatuurile lisandub ka sademete puudus ehk põud, nagu see praegu mitmel pool ka on, võib halvimal juhul oodata saagi ikaldumist," ütles ta.

Lääne-Virumaa põllumajandusettevõtja Andres Lindami sõnul on veel vara öelda, kui hea saak sellel aastal tuleb, ent mullusega võrreldes oodatakse väiksemat saaki. 

"Võrreldes eelmise aastaga ootame kehvemat saaki, kuna talv oli raskem ja suvine põud tuli peale," ütles Aru Põllumajandus OÜ omanik ja juht. Ta lisas, et optimism siiski püsib, et saak liiga kehv ei tule.

Tema sõnul on vihm hädavajalik. "Mullad on nii kuivad, et mingeid muid töid praktiliselt peale koristuse teha pole võimalik, sest kuiva mulda harida ei saa," ütles Lindam.

OÜ Estonia agronoom Märt Mölter on varasemalt ERR-ile öelnud, kuidas Kesk-Eestis on talioder koristuseks küps ja põuast hoolimata oodatakse head saaki.

Võrreldes normiga on sademeid kõige vähem Jõgeval, Jõhvis ja Väike-Maarjas, sõnas ilmavaatluste osakonna juhataja asetäitja Külli Loodla. Tema hinnangul on praegu kuiv igal pool, isegi kohtades, kus on justkui rohkem sadanud.

"Kui suve lõpuni on sadusid vähe, siis võib tulla üks kuivemaid suvesid, aga pool on ju veel ees," lisas Loodla.

Saue sõnul on sademete hulk Eesti erinevates piirkondades olnud väga erinev, sest sademed on tulnud valdavalt väikese ulatusega äikesevihmade kujul. Ta lisas, et sademete puudus tähendab lisaks otsesele veepuudusele veel seda, et kuivast mullast pole võimalik toitaineid kätte saada.

"Veehulk, mille taimed kätte saavad, on vaid osa sademetest, suur osa aurab taimede pinnalt ära – mida kuumem ilm, seda rohkem," ütles ta.

Ta lisas, et nõrga saju korral aurab vesi lehtedelt ja muld ei muutu niiskeks. Ülejäänud sademevee imbumine mulda oleneb maapinna kaetusest taimedega ja maapinna kallakusest.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: