VKG plaanib põlevkiviõlitööstuse kõrvale rajada kaks teise valdkonna tehast
Valitsus kavatseb kliimaseaduse ja maapõueseadusega paika panna ajaraamid, millal väljuda põlevkivitööstusest. Eesti suurima põlevkiviõli tootja VKG sõnul tuleks rohepööret tehes arvestada sellega, millal Ida-Virumaale suudetakse rajada keskkonnasäästlikumad ettevõtted. VKG-s valmistutakse kahe uue tehase ehitamiseks.
Kliimaminister Kristen Michal andis uue põlevkivikaevanduse rajamise jätkamiseks vajaliku loa. Ministri sõnul on see aga ajutine lahendus, kuna põlevkivitööstusel ta tulevikku ei näe.
"Minu isiklik ja ka koalitsiooni hoiak on, et kõik selline saastav, tossav, keskkonnale suure jalajäljega äri taandub väiksema keskkonnajalajäljega ettevõtmiste ees, mis tähendab, et selle valdkonna ajaaken siiski sulgub ja seda mitmel põhjusel.
Üks on finantsturud, kes ei rahasta enam sellist "pruuni sektorit", kui nii võib öelda, ja teiselt poolt seesama toode, mille hind, kuna ta on saastav, on väga kõrge ja ta ei pääse enam turule.
Igal juhul on see suund võetud hoiakuna ning seaduste - maapõueseaduse ja kliimaseaduse - muudatustega tahan ma need tähtajad paika saada," rääkis Michal.
Lüganuse valda uut kaevandust rajav põlevkiviõli tootja VKG annab tööd 1600 inimesele. Ettevõtte juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul peaks põlevkivitööstusest väljumisel arvestama sellega, et Ida-Virumaal oleks enne käima saadud uusi töökohti pakkuvad ettevõtted.
"Ida-Virumaa vajab mõistlikku lähenemist, meil on vaja aega uue äri ülesehitamiseks ja uue majandusmudeli tekitamiseks. Täna tegutseb VKG lisaks olemasolevale valdkonnale veel biotoodete tootmiskompleksi rajamise ning jäätmeplasti ringmajanduse projektidega. Nii et me tõesti pingutame selle nimel, et jätkuvalt tööd teha," sõnas Asmann.
VKG plaanib avada 2026. aastal jäätmeplasti käitlustehase ja aasta hiljem biotoodete tehase.