Kaljulaidi jätkamise toetuseks on ilmunud rida arvamusartikleid
Viimase nädala jooksul on ajakirjandusväljaannetes ilmunud mitu arvamusartiklit president Kersti Kaljulaidi uue ametiaja toetuseks. Presidendi kantselei kinnitab, et nemad seda tegevust koordineerinud ei ole.
Möödunud nädalal avaldas eratreener Talis Tobreluts ERR-is arvamust, et presidenti ei pea kaugelt otsima, sest Sinilind on Eestil Kersti Kaljulaidi näol juba olemas.
"Mulle on jäänud mulje nagu otsiksid Eesti poliitikud uut presidenti nii Mälestustemaalt, Öö paleest, Tuleviku kuningriigist kui ka Valguse templist. Just nagu tegid seda "Sinilinnus" vaese puuraiuja lapsed, õeke ja vennake, kes läksid jõuluööl laia maailma õnne otsima. Pärast retke avastasid lapsed aga, et Sinilind on neil kogu aeg kodus olemas olnud," kirjutab Tobreluts.
Tobreluts kiidab presidendi sportlikku elustiili, mis on ühiskonnas rasvumisepideemiaga võitlemisel oluline eeskuju. Seejuures ei tee ta seda punnitatult, kunstlikult, hindab Tobreluts: "Meediast on uue presidendikandidaadina läbi käinud mitmeid nimesid. Küll aga ma tõepoolest ei kujuta ühtegi neist ette eelnimetatud tegevusi tegemas, ilma et seda oleks piinlik vaadata ja jälgida. Jüri Ratas pani üles foto, palk õlal, millest ei saanud muud kui hea mänguasi naljapiltide tegijatele, kes asetasid Ratase kõikvõimalikesse humoorikatesse situatsioonidesse. Printsess Diana oli head tehes loomulik, sobitudes keskkonda. Nii ka president Kaljulaid."
Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Madis Somelar aga toob Eesti Päevalehes avaldatud arvamusloos esile Kersti Kaljulaidi rolli Eesti kultuuriloo populariseerimisel.
"Louis XIV aegse Prantsusmaa kohta on öeldud, et Louis ajal rajatud kultuurisillad olid tugevamad kui korraldatud sõjad. Kersti Kaljulaid on populariseerinud meie riigi kultuurilugu nii Eesti inimestele kui partneritele välisriikidest. Armastus ühe rahva ja riigi vastu hakkab isiklikest kontaktidest ja kogetud hetkedest," leiab Somelar.
"President Kersti Kaljulaid on jäänud minu jaoks üheks inimeseks, kes aitas tänase maailma suurima tervisekriisi ajal hoida õpilaste ja õpetajate motivatsiooni vastu pidada ning oli ka ise oma virtuaaltundide ja selget toetavate sõnumitega kohal. Näen, et president on inimene, kes on seda riiki reaalselt teistega koos on teinud, julgenud vastutada ning on seda riiki kandnud," lisab ta.
Ka endine spiiker, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, kes 2016. aasta presidendivalimised tupikust välja juhatas, on kutsunud üles teist ametiaega Kersti Kaljulaidile andma.
"Ma arvan, et tal endal on siiski raske seda avaldust teha, sest sellest võidakse valesti aru saada. Eriti nende poolt, kellele ta ei meeldi. Ja hiljem on raskem ka ametit pidada. Küll aga ei ole ta öelnud, et ta ei soovi kandideerida. See on ju arusaadav märk neile, kellel see mõte võib peas olla. Mine tea, sinna see asi tüüribki ja see oleks väga tore. Aga poliitikutel on, mille üle mõelda," on ta öelnud.
Reformierakondlane ja omavalitsustegelane Alex Savolainen võttiski sellest tuld, leides, et Eestis võiks rohkem naisi valitsemise juures olla.
"Tartumaa omavalitsusjuhtide seas ei ole mitte ühtegi naist. Kõnekas asjaolu, kuivõrd ajad, mil naine oli eelkõige koduperenaine, on ammu möödas. Kuigi matriarhaat ei ole levinud ühiskonnavorm, teame ajaloost mitmeid edukaid naisvalitsejaid nii lähemalt kui ka kaugemalt. Näiteks Suurbritanniast: kuninganna Elizabeth II, kuninganna Victoria. Aga ka Venemaalt: keisrinnad Katariina Suur, Elisabet I ja Anna Ivanovna," kirjutab Savolainen.
"Kersti Kaljulaid on olnud presidendirollis väga edukas. Ta on uhke oma rahvuse üle. Kannab tippkohtumistel Eesti disainerite rõivaid. Ta tunneb huvi kõigi Eesti piirkondade käekäigu üle, mitte üksnes Tallinnas toimuva üle. Ta on rahvuslik, selle sõna kõige paremas tähenduses. Liitun Eiki Nestori üleskutsega. Go, Kersti!" põhjendab Savolainen.
Kuna need toetavad arvamused on ajal, mil presidendikandidaatidest valitseb põud, kogunenud enam-vähem nädalase aja sisse, võib paratamatult tekkida küsimus, kas president Kersti Kaljulaid on alustanud nende toetavate arvamuste abil oma tagasivalimise kampaaniat.
Presidendi kantselei avalike suhete juht Taavi Linnamäe siiski lükkab tagasi versiooni, et need artiklid oleksid presidendi kantselei korraldusel organiseeritud või orkestreeritud.
"Minul puudub selle kohta igal juhul igasugune teadmine. Nii ka igasugune seos antud lugudega või autoritega, kuigi eks alati on ju hea, kui keegi ka tehtud tööd märkab ja oma mõtted kirja paneb," teatas Linnamäe ERR-ile.
Kas aga Kersti Kaljulaid on huvitatud teisest ametiajast ja valmis kandideerima, kas siis nende toetavate arvamuslugude valguses või sisemise veendumuse toel?
"Mis puudutab riigipea uuesti kandideerimist, siis meie valimissüsteemis ei saa ükski inimene ise kandideerima hakata või oma kandideerimisest teatada. Kandidaate saab üles panna riigikogu, selleks on vaja 21 liiget. Vastutus leida kandidaat või kandidaadid, kellel on lõpuks ka piisav toetus nii koalitsioonis kui opositsioonis, lasub parlamendierakondadel," vastas Linnamäe.
"President Kersti Kaljulaid on tegelikult juba mitu kuud tagasi välja öelnud, et tema on valmis jätkama ja oma riigile "ei" ei ütle, kui riigikogu sellisele arusaamisele peaks jõudma," lisas ta.
Toimetaja: Merilin Pärli