Vaktsiinilao rike toob väikelaste vaktsineerimise kiirkorras varasemaks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Vaktsineerimine. Autor/allikas: ERR

Terviseameti ladude ülessoojenemine toob väikelaste vaktsineerimise varasemale ajale. Nimelt, kuue tõve vastu aitavaid vaktsiinikokteile, mida seni süstiti teisest kuni kolmanda eluaastani, õnnestus saada vaid 1000 doosi ning ülejäänute asemele soetatakse vaktsiinid, mille peab ära süstima enne teist eluaastat.

Kuuevalentset vaktsiini, mis aitab muu hulgas ära hoida difteeriat, teetanust ja B-hepatiiti, süstitakse lapsele esimest korda siis, kui ta saab kolmekuuseks. Teise süsti saab laps poolteist kuud hiljem ja kolmanda kuuekuuselt. Neljas kord süstitakse seda vaktsiinikokteili siis, kui laps on saanud kaheaastaseks.

Selleks süstiks kasutatakse vaktsiinikokteili nimega Infanrix Hexa, mille varusid hoiti terviseameti laos. Ladu soojenes teatavasti üles ja vaktsiinid hävisid. Haigekassa pidas kiireid läbirääkimisi ja riik ostab asenduseks vaktsiinikokteilid Hexaxin ja Hexyon. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Kärt Sõbra sõnul pole suurt vahet, millise brändi toodet kasutada. Vedelik viaali sees on sama.

"Lihtsalt tuleb järgida neid konkreetseid kasutusnäidustusi, arvestades kliiniliste uuringute tegemise aega. Mis siis antud juhul on see, et üle 24 kuu vanustel ei ole paraku kliinilisi uuringuid tehtud," ütles Sõber.

Teiste sõnadega, kui Infanrix Hexa vaktsiini süstiti lastele teisest kuni kolmanda eluaastani, siis uusi vaktsiine üle kaheaastasele süstida ei tohi. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik muutis juba teisipäeval riiklikku immuniseerimiskava nii, et kuuevalentset vaktsiini saaks pooleteise- kuni kaheaastased lapsed. Määrus jõustub 1. augustil ehk sel pühapäeval.

Kõige kiirem on nüüd nende lastega, kes hakkavad kohe kaheaastaseks saama.

"Me kindlasti plaanime avaldada selle kohta infomaterjalid ka terviseameti hallataval vaktsineeri.ee lehel," lubas Sõber, kelle sõnul on perearste juba muudatustest teavitatud. "Ja tegelikult nemad on ka need, kes lapsevanemaga selle vaktsineerimise aja kokku lepivad. Kindlasti suur roll on siin perearstidel ja pereõdedel."

1000 doosi kriisi leevenduseks tuleb sügisel

Omaette küsimus on, mida teha lastega, kes juba on kaheaastaseks saanud. Kärt Sõber ütleb, et tema teada pääses hävimisest väike kogus Infanrix Hexa vaktsiini, mida ei hoitud terviseameti kesklaos, vaid regionaalosakondades. Sellest aga kõigile vaktsiini ootavatele lastele ei piisa.

"Haigekassal on õnnestunud hankida kriisikogus 1000 doosi. Ja seda on siis võimalik saada septembris-oktoobris ilmselt. Aga need andmed täpsustuvad veel," ütles Sõber.

Ilmselt ei piisa ka neist 1000 doosist, et kõiki kahe- kuni kolmeaastaseid ära vaktsineerida. Kärt Sõber tõdes, et rohkem doose ei õnnestunud haigekassal saada.

"Loomulikult me jätkame neid uuringuid, et kas me saame, mis hetkel ja millal me saame seda veel täiendavalt juurde," ütles Sõber.

Ta märkis, et kui Infanrix Hexa kriisikogused kohale jõuavad, alustatakse neist, kes hakkavad kohe-kohe kolmeaastaseks saama. Sest pärast kolmandat sünnipäevapidu ei tohi ka seda vaktsiinikokteili süstida. Samas rahustas ta, et lapsed ei jää kindlasti vaktsineerimata. Sõber selgitas, et kuut vaktsiini sisaldav kokteil pole ainus võimalus vaktsineerimiseks.

"Neid on võimalik asendada teiste preparaatidega. Aga sellisel juhul tuleb arvestada, et need tuleb manustada eraldi süstetena, olenevalt, milliseid preparaate on võimalik parajasti kätte saada," märkis Sõber, kelle sõnul on olemas ka selliseid kokteile, kus koos on kolm või neli erinevat vaktsiini. Ta lisas, et vajadusel saab iga tõve vastu süstida ka ühekaupa.

"Ja muidugi, kõigi nende kättesaadavus ei pruugi olla alati lihtne. Loomulikult korralduslikult see tähendab meie jaoks rohkem tööd. Aga eesmärk on, et lapsed saaksid vaktsineeritud."

Sarnane muudatus oli plaanitud 2022. aastaks

Ehkki vaktsiinide hävimine tegi olukorra hulga keerulisemaks, hakati kuuevalentse vaktsiini varasemaks toomist kavandama juba läinud aastal. Toona tehti muudatus ka riiklikusse immuniseerimiskavasse, kuid see pidi jõustuma alles 2022. aasta alguses.

Kärt Sõber selgitas, et kaheaastasele mõeldud vaktsineerimisaega kiputi seni liialt edasi lükkama, nii et kolmas eluaasta juba paistis ja aeg-ajalt minnakse ka tähtajast üle.

"Sageli see hilinemise põhjus on erinevad haigused, näiteks külmetushaigus, mille tõttu lapsevanemad eelistavad vaktsineerimist edasi lükata," rääkis Sõber ning lisas, et haigestuma kipuvad lapsed lasteaias.

"Lasteaeda lähevad lapsed umbes kahe aasta vanuselt. Ehk see oli üks argument, et pooleteise aasta vanuselt neid lastehaigusi on tegelikult vähem," sõnas Sõber.

Oluliseks peeti ka aega, mil laps niikuinii arsti juurde tuuakse. "18 kuu vanuselt toimub laste tervisekontroll. Ja kuna väikelaste vaktsineerimised on reeglina seotud nende tervisekontrollidega, siis see võimalus ettepoole tuua oli," märkis Sõber.

Ta lisas, et erinevate riiklike immuniseerimiskavade vahel on üsna suured erinevused ning neid soovitakse üksteisele lähemale tuua.

"Sest inimesed reisivad rohkem ja on päris palju selliseid juhtumeid, kus laps saab näiteks osa immuniseerimiskava vaktsiine välismaal. Siis ta tuleb Eestisse ja see ei vasta meie kavale."

Kärt Sõbra sõnul süstitakse suuremas osas Euroopa Liidu riikides kuuevalentse vaktsiini neljas doos ühe- kuni kaheaastastele lastele.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: