Peterkop kutsus 2. juulil kokku komisjoni, et uurida, miks jaanipäeva paiku tõusis terviseameti külmlaos temperatuur, mille tagajärjel riknes ligikaudu kolme miljoni euro väärtuses koroonavaktsiine ja ravimeid.

"Meil on mitu erinevat liini, mida on vaja uurida. Mingid asjad on meil valmis. Kõige keerulisem on see, et kas see kõik on ehitatud nõuetekohaselt. Selle jaoks on tellinud nii Riigi Kinnisvara Aktsiaselts kui tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet ekspertiisi. See nõuabki erilist kompetentsi, et hinnata, kas hoone, kõik need erinevad tingimused, millele see peab vastama, kõik seadmed, kas kõik tehtu vastab päriselt ka plaanitule. Aga see kõik võtab natuke aega," lausus Peterkop.

Eraldi uuritakse seda, mis juhtus külmlao teavitussüsteemiga.

Peterkopi sõnul sai hoone ja seadmete uurimise küsimus püstitatud kohe alguses. " See on elementaarne, uurida, kas on hoone üldse nõuetekohaselt ehitatud. See on 2017. aastal ehitatud, tegu on uue hoonega," lausus ta.

Peterkopi sõnul läheb veel paar nädalat aega, enne kui tema juhitav komisjon esitab raporti.

"Ma arvan, et kõige mõistlikum on anda nende pädevatele asutustele aega uurimine lõpuni viia. Kõik küsimused: kes vastutab, kas kindlustus katab selle, sõltubki sellest, kuidas külmladu on rajatud ja kuidas hooldatud. Ma saan aru, et kõik tahavad vastuseid. Aga parem on lasta spetsialistidel läbi analüüsida, enne kui me hakkame pooliku info pealt näpuga näitama ja siis peame võib-olla paari nädala pärast näppu teise suunda keerama. Tehniline töö, dokumentatsiooni läbitöötamine, masinate kontrollimine, see on lihtsalt aeganõudev," lausus Peterkop.

Kui tulemused olemas, tutvustab Peterkop neid kõigepealt valitsusele ning siis tehakse need kõigile kättesaadavaks. See, kas prokuratuur alustab peale raporti valmimist ja uurimistulemuste selgumist kriminaalmenetlust, jääb prokuratuuri otsustada.

Terviseameti hoones, kus asub vaktsiinide ja ravimite jaoks kolm külmladu, tekkis jaanipäeva paiku rike, mille käigus tõusis külmladude temperatuur lubatust palju kõrgemaks. Topeltsüsteemid, mis pidanuksid teavitama temperatuuritõusust nii terviseametit kui ka hoone omanikku, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi, vedasid alt, nii et kumbki süsteem automaatset häireteadet välja ei saatnud.

Temperatuur hakkas ladudes tõusma pikalt kestnud kuumalaine tõttu 22. juunist, ent kuna vahepeale jäid pühad, mil inimesi tööl polnud, avastas temperatuuritõusu üks töötaja alles 25. juuni hommikul. Selleks ajaks oli ruumides, kus peab olema temperatuur 2 kuni 8 kraadi, jõudnud tõusta juba umbes 15 kraadini.

Seetõttu muutus kasutuskõlbmatuks üle 68 000 doosi AstraZeneca toodetud Vaxzevria COVID-19 vaktsiini, mis ootas teistele riikidele annetamist, lisaks teisi vaktsiine ja ravimeid, kahju suuruseks hinnatakse praegu ligikaudu kolm miljonit eurot.