Paljak: tänavune suvi pidanuks märkide järgi tulema jahe ja vihmane
Eesti geograafilisest asukohast johtuvalt on meie ilm muutlik ja selle ennustamine raske, sest rusikareegleid, mis võimaldaks ilma pikalt ette mudeldada, ei ole. Seniste ilmamärkide järgi pidanuks tänavune erakordselt kuum ja kuiv suvi tulema hoopiski jahe ja vihmane, rääkis sünoptik Taimi Paljak Vikerraadio saates "Huvitaja".
Paljak tunnistas, et pikalt kuuma ja kuiva suve tulekule varasemad ilmamärgid vihjeid ei andnud ja seda ette prognoosida ei suudetud.
"Pigem oleks pidanud järgnema selline jahedapoolsem ja vihmasem suvi, kui nüüd perioodilisust jälgida. Tegelikult ei ole niisuguseid sesooniprognoose – suve, talve, kevade – võimalik niivõrd täpselt ikkagi ette ennustada. Seal ei ole selliseid kindlaid seoseid, mis sellele viitavad," ütles Paljak.
Sooja suve valguses võib ka sügis keskmisest palju soojem tulla.
"Ilmamudelid ju samuti püüavad ilma ette ennustada ja ka kuudeks ette arvestada, aga ma ütleks, et nad on küllaltki inertsed. Kui on olnud soe periood ja näiteks eelnevad kuud on olnud soojad, siis pigem nad kipuvad seda sooja kogu aeg järjest ka järgnevatesse kuudesse edasi kandma. Näitena võib nüüd tuua praeguse Euroopa keskpika prognoosi Eesti aladele järgnevateks kuudeks, nii augustiks, septembriks, oktoobriks, novembriks kuni aasta lõpuni – on soe, keskmisest soojem, ja mida enam sügise poole, seda keskmisest soojemana nad seda prognoosivad," ütles Paljak.
Sünoptiku sõnul teeb Eesti ilma prognoosimise keeruliseks meie asukoht ehk 60. laiuskraad.
"See on enamasti sellise muutliku ilmaga, sest siin saavad kokku lõunapoolne troopilise päritoluga õhumass ja põhjapoolne külmem õhumass. See tingibki seda, et sageli meil on kiire õhuvool, mis muudab ka ilma väga kiiresti," ütles Paljak.
Tänavust suveilma nimetas ta Vahemerele omaseks troopiliseks kuumuseks. Statistikast nähtub, et kuumad suved on hakanud sagenema alates sellest sajandist.
"Kuumi päevi on olnud läbi aegade. Ilma kuumarekord 35,5 kraadi Võrumaal pärineb 11. augustist 1992 ehk möödunud sajandist. Mis iseloomustab seda sajandit ehk alates 2000. aastast, siis järjest on olnud kuumi suvesid ja see kuumus on kauem püsinud," ütles Paljak.
Ka selliseid troopilisi öid, kus temperatuur alla 20 kraadi ei langegi, on esinenud eeskätt sellel sajandil.
"Kuumad aastad on olnud 2003, 2010, 2014, 2018, 2021. Väga soojade öödega aastat ei olegi varasemast välja tuua, mis nii pikalt püsisid. Periood, kus sellised soojad ööd kestsid neli-viis päeva, on esinenud just selle viimase 21 aasta jooksul," tõi Paljak esile.
Tema sõnul pole erakordne see, et tänavune suvi oli pikalt kuum, küll aga see, et kuumalaine algas juba juuni keskel, kestes 18. juunist 18. juulini ehk kuu aega, vahepeal maha jahtumata.
Aastaajad on nihkunud
Kui eelmisel sajandil hoiatati augustis operatsioonile minemise eest, sest haavad ei tahtnud suure kuumaga ära paraneda, siis enam augustit kõige lämbemaks suvekuuks pidada ei saa. Selle sajandi suvedel on kõige kuumemad perioodid ikka juulile langenud. Ent nihkunud pole üksnes suvi, vaid ka teised aastaajad.
"Neid nihkeid on olnud. Talv on kindlasti nihkunud jaanuarisse. Enamikel aastatel on detsember olnud ikkagi keskmisest soojem, ikka ja jälle peame arutama selle üle, kas saame jõululaupäeval lume maha või ei saa. Novembri nimetuseks oli vanarahval talvekuu, aga see on nüüd väga kaugel talvest. Nagu detsembergi. Nüüd on nii, et kui tuleb talve, siis on ta jaanuarist alates ja sageli kandub see edasi märtsi. Märts võiks olla juba kevadkuu, aga on olnud aastaid – kõige kujukamaks näiteks 2013 –, kui see oligi talve pikendusena kõige külmem kuu üldse," rääkis Paljak.
Tema sõnul on ka maikuu nihkunud varasemast soojemast kuust jahedamaks, küll erandiga näiteks 2018. aastal, mil maikuu oli tavapärasest neli kraadi soojem.
"Kui ka selliseid näiteid tuua, võib aru saada, et selle erakordse kuuma prognoosimine paar-kolm kuud ette ei pea enam paika," põhjendas Paljak, miks sünoptikud kuuma suve ette ei osanud näha. "Samas on ikkagi midagi muutunud sajandivahetusest edasi. Tõenäoliselt need protsessid seal kõrgemal atmosfääris väga kõrgel meie peade kohal – midagi on seal ikkagi muutunud."
Ka september on kujunenud sel sajandil pigem suve pikenduseks.
"September ei ole nii sajune olnud nüüd just viimase 21 aasta jooksul. Ei ole ka väga vingeid torme olnud, nagu see oli 60ndatel aastatel, et kui september saabus, siis läks tormiseks ja järjest üks torm kihutas teise järel üle Läänemere ümbruse. Pigem on olnud rahulik september ja oktoober ja siis alles novembris algab see vinge võitlus siin," kirjeldas Paljak.
Sellised nihked ei tee ilmaprognoosimist kergeks ning rusikareegleid valdkonnas eriti võtta pole, et näiteks külmale ja lumerohkele talvele tingimata kuum ja kuiv suvi järgneks.
"Kui nüüd viimasest kuumast 2018. aastast alata, siis oli üldiselt talv soe, ehkki nii nagu ikka, ta kipub väga lühikeseks kujunema, aga veebruar ja veebruari viimane kolmandik oli väga külm. 2010 oli ka väga soe suvi ja tõesti oli eelnev talv talve nägu ja tavapärasest külmem. Erandina nüüd järgnev talv oli ka keskmisest külmem ja siis 2011 oli suvi selline ühtlaselt, mõnusalt soe. Kui seda nüüd ka niisuguse seosena tuua, siis oli ka eelnev talv külmem," arutles Paljak.
"2014 oli ka jaanuarikuu külm, see oli ka lühike talv, aga ta oli ikkagi talv. Ega niisuguseid väga kindlaid seosesid seal ei ole. 90ndatest on selliseid talvesid küll - 1995/96 oli väga korralik külm talv, aga järgnev suvi oli küllaltki niru. 80ndatest samamoodi, et 1986-87, mis vanematele inimestele tuleb meelde kui tõeliselt rekordiline külm talv, siis sellele järgnenud suvi oli päris niru – jahe ja vihmane," loetles Paljak.
Sünoptiku sõnul teeksid kindlad seosed ilmaennustamise kergemaks, aga seda nad omale niisuguste üksikute seoste pealt lubada ei julge. Statistika pealt saab aga öelda, et sel sajandil on keskmine temperatuur kindlalt tõusnud.
"Senimaani on ikkagi kliimas toiminud perioodilisus: väga sooje talvesid oli 30ndate aastate keskel ka, kus praktiliselt talve ei olnud, aga siis tulid 40ndad – erakordselt külmad. 70ndatel olid ka soojad talved, kus mõni talv jäigi vahele, lund maas ei olnud. 80ndatel tulid jälle külmad talved," loetles Paljak. "Senimaani on kliima pikka rida jälgides perioodilisus toiminud. Mina küll loodaks, et mingil hetkel võtab see temperatuurikõver uuesti jälle suuna allapoole. Aga praegu tuleb lähtuda statistikast ja praegu on ta küll nina ülespidi."
August tuleb vihmane ja jahedam
Kel puhkus alles augustis tuleb, neile sünoptikul kuiva suveilma prognoosi julgustuseks kaasa anda ei ole.
"Ei saaks öelda, et sajune periood on nüüd tulemas, aga sajuseid päevi tuleb sekka kindlasti sagedasti ja ega ei saagi öelda, et millalgi kuivemaks läheb. Sellel nädalavahetuselgi saame üsna palju sajuhooge. Kel puhkus augustis ees, saab kindlasti vaheldusrikkama puhkuse – mitte kuum ja kõrvetav päike, vaid saab vihma ja natuke on siis õhk värskem, 20 kraadi ringis. Aga neid päevi tuleb kindlasti veel sekka, kus õhutemperatuur kerkib 25-26 kraadini," lubas Paljak. "Ilm on muutlik, praegu ei oskagi öelda, et tulemas oleks sellist perioodi, kus oleks nädalane täiesti kuiv periood. Pigem tuleks püüda kuivemaid päevi ja jälgida ilmaprognoosi."
Kiire ja muutliku õhuvoolu tingimustes aga tulebki leppida paratamatusega, et ilm on muutlik ning pika prognoosiga eriti arvestada ei saa.
Keskkonnaagentuuril on valmimas ilmaäpp, kus kuvatakse radaripilti, mis näitab nii õhuvoolude liikumist kui ka äikeselööke. Just see on kõige täpsem tööriist ilma kujunemise jälgimisel, soovitas Taimi Paljak.
Toimetaja: Merilin Pärli