Ministrite kinnitusel on Eesti võimalikuks rändesurveks piiril hästi valmis

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eesti-Vene piir Autor/allikas: Siseministeerium

Siseminister Kristian Jaani ja riigihalduse minister Jaak Aab (mõlemad Keskerakonnast) kinnitasid, et Eesti on Leedu olukorraga sarnase rändekriisi puhkemiseks piiril hästi valmis ning on välja töötanud ohutasemetele vastavad tegevusplaanid.

Jaani kinnitusel on politsei- ja piirivalveamet (PPA) ette valmistanud kolm erinevat tegevusplaani, mis käivitatakse olenevalt sellest, millise ohutasemega kriis piiril puhkeb.

"Ma olen nende tegevusvariantidega käinud ka valitsuses ja valitsus on andnud põhimõttelise valmisoleku, et kui selliseid stsenaariume tuleb rakendada, siis selleks on olemas ka raha, sest rahalisi vahendeid on kindlasti juurde vaja, kui näiteks on vaja piir sulgeda," rääkis Jaani. "Meil on täna võimalus valmistada pikemalt ette võimalikeks stsenaariumiteks tänu sellele, et me näeme, mis on pikemat aega toimunud Leedu ja Valgevene piiril. Täna on PPA koos mitme partneriga pikka aega valmistanud ette hädaolukorra lahendamise plaani, mis puudutab seda, kui Eesti riiki peaks üle välispiiri sisenema massiliselt illegaalselt inimesi," selgitas siseminister.

Tema sõnul oleks kõige äärmuslikum olukord, kui tekib vajadus sulgeda ka Eesti lõunapiir Lätiga.

Sama kinnitas ERR-ile ka Aab, kelle sõnul on valitsus andnud PPA-le õiguse käivitada automaatselt vajalikud tegevused, kui kriis puhkeb ja koostatud ohuhinnang nõuab tegutsemist. "Meid sellega üllatada ei saa. Oleme teinud kõik ettevalmistused, mis vaja, vastavad struktuurid on olukorrad läbi mänginud," ütles Aab.

Omavalitsused väljendavad muret

Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) juhataja Tiit Terik rääkis ERR-ile, et juuli algul tehtud visiit kriisist enim pihta saanud Leedu omavalitsustesse näitas, kui oluline on planeerimine ning valitsuse ja kohalike omavalitsuste koostöö ja kommunikatsioon.

Tema sõnul võivad omavalitsuste ja riigi vahel tekkida pinged, kuna pole lahendatud migrantide vastuvõtu korraldamise, korrakaitse ning kulude katmise teemad. Ta tõi näiteid sellest, kuidas Leedu riik eraldas omavalitsusele ühe migrandi kohta 5,8 eurot, omavalitsuse hinnangul olid kulud aga 14 eurot. Samuti pidi omavalitsus palkama turvafirma, kuna politseil ei jätkunud korra tagamiseks ressursse, migrantide majutamiseks tuli tühjendada lastelaager, kutsuda tööle tagasi puhkusele läinud vallaametnikud jne.

"Nägime ära võimalikud ohud kohalikele omavalitsustele," tõdes Terik. "Ega näiteks ka Eestis ei pea Võru või Valga linn oma eelarvest kinni maksma riiklike ülesannete täitmist," lisas ta.

Seepärast tuleb panna kriisi korral migrantidega tegelemist koordineerima valitsuskomisjon, mitte üks ministeerium, kuna iga ministeerium vastutab ühe valdkonna eest, migrantidega tegelemine hõlmab aga erinevaid aspekte, korrakaitsest rahastamiseni, rääkis Terik.

Omavalitsusliidu juht täpsustas hiljem, et politsei-ja piirivalveameti esindajad olidki eelmisel nädalal juba Lõuna-Eesti omavalitsuste juhtidega kohtunud ja neid teemasid arutanud.

Aab: omavalitsusi on teavitatud

Kommenteerides ELVL-i pöördumist, milles omavalitsuste esindajad avaldasid Leedus toimuva valguses muret võimaliku koormuse pärast, mis rändekriisi korral omavalitsustele langeb, kinnitas Aab, et omavalitsused, mida rändekriis kõige esimesena tabaks, on samuti informeeritud ning peaks nüüdseks teadma, mida teha.

Tema sõnul peaks siseminister Jaani lähiajal ka kohtuma enim ohustatud valdade juhtidega, et ettevalmistustest ja valmisolekust rääkida.

Jaani: Eesti suudab oma piiri hästi valvata

Siseminister Jaani kinnitusel suudab Eesti ka praegu oma piiri hästi valvata, hoolimata sellest, et piiritaristu ehitamine Venemaa suunal on alles alanud ning esimene viiendik piiritarast peaks valmima 2023. aasta kevadel.

"Eesti võimekus oma piiri valvata on täna väga hea! Eesti välispiir on väga hästi valvatud," ütles Jaani ERR-ile. Tema sõnul valvab Eesti oma piiri inimeste ja tehniliste seadmetega, kuid samas on käimas ka väga aktiivne piiritara väljaehitamine Eesti kagunurgas." Ja iseenesest on see ka väga positiivne, et piiriehitus just sel hetkel, selles kontekstis käib. Kui me vaatame Leedu olukorda piiril Valgevenega, siis väga aktiivne ehitus on ka omalaadne piiri valvamine," lisas ta.

Jaani sõnul edeneb piiritara ehitus plaani kohaselt. "Piiri ehitus on edenenud täpselt selles rütmis, nagu ta on planeeritud. Hetkel oleme Võrumaal, [Eesti] kagunurgas ehitamas umbes 23-kilomeetrist piirilõiku. Eesmärk on saada see valmis 2023. aastaks. Ja kogu piiriehitus peaks valmis saama 2026. aastaks," ütles siseminister ja lisas, et ehituse rahastus on tagatud ning ehitus käib väga aktiivselt.

Siseminister Kristian Jaani (paremalt teine) abipolitseinikuna Eesti-Vene piiril. Autor/allikas: Siseministeerium / Facebook

"Olin ka ise eelmisel nädalal abipolitseinikuna koha peal, piiri ääres patrullimas ja jälgimas, kuidas piiriehitus käib. Tõepoolest võib öelda, et piiriehitus on väga aktiivselt töös, nii nagu ta algselt on ka planeeritud olnud," rääkis Jaani.

Piiritaristu ehitamine käib viiendikul maismaapiirist

Eestil on siseministeeriumi esitatud andmete kohaselt Venemaaga 338 kilomeetri pikkune piir, millest 76 kilomeetrit kulgeb mööda Narva jõge ja 127 kilomeetrit Peipsi järvel. Maismaapiiri on 135 kilomeetrit ja see paikneb suures osas raskesti läbitaval maastikul ja metsasel alal.

Piiritaristu rajatakse kagupiirile 115 kilomeetri ulatuses, kuna osa maismaapiirist piirneb veekogudega ja sinna taristut ei rajata, sest veekogu toimib ise loodusliku tõkkena.

Kagupiiri piiririba on tänaseks suuremast võsast puhastatud, Eesti piiripostid paigaldatud ja piiriehitustööd aasta jagu käinud. Piiritaristule paigaldatakse ka tehniline tugi ehk seiresüsteem. Samuti on piiri valvamas piirivalvurid, et piirivahejuhtumitele igal hetkel reageerida.

Maismaa piiritaristu ehitus on jagatud viieks etapiks. Esimesel piirilõigul, mille pikkus on 23,5 kilomeetrit, alustati ehitustegevusega 2020. aasta suvel ning see peaks valmima 2023. aasta kevadel.

Siseministri sõnul alustatud piiriehitustöid neis lõikudes, kus PPA senise kogemuse pinnalt on olnud enim ebaseaduslikke piiriületusi või piiriületuse katseid.

2021. aasta mais sõlmiti ehitusleping teise piirilõigu ehitamiseks (39,5 km), kus tööde valmimise tähtaeg on 2025. aasta kevadel. Välja on kuulutatud ka kolmanda lõigu projekteerimise hange, mille leping on plaanis sõlmida 2021. aasta lõpus. Maismaapiiri taristu valmimine on planeeritud ajakava kohaselt 2026. aasta lõppu.

Piiritaristu peaks Leedu olukorra ära hoidma

Siseminister Jaani kinnitusel peaks piiritaristu pärast valmimist ära hoidma sellise olukorra nagu praegu Leedus, kus Valgevenest teele saadetud migrandid lihtsalt Leedusse kõnnivad.

"Eesti piirile rajatav piiritaristu, sealhulgas viivitusaed, on pidav ning selle ületamine niisama lihtsalt võimalik ei saa olema. Füüsilise tõkke kõrval saab tulevikus aga oluliselt suuremat rolli piiriturvalisuses mängima valvetehnika ja teised seadmed, mille toel tuvastada ebaseaduslikud piiriületuse katsed enne, kui keegi üldse üle või läbi viivitusaia tikub," rääkis Jaani.

"Kui piir saab välja ehitatud, annab see kindlasti tulevikus paremad võimalused ebaseaduslike piiriületuste ja ka massilise sisserände avastamiseks ja tõkestamiseks," ütles minister.

Eesti-Vene piir Autor/allikas: Siseministeerium

"Piirivalvurite vaatenurgast tähendab piiri välja ehitamine seda, et neil saab olema tulevikus kordades lihtsam avastada, tõkestada ja reageerida piirivahejuhtumitele, samuti patrullida piiriäärsel alal. Seni puudusid ligipääsuteed, samuti tuli piirivalvuritel olude sunnil patrullida piiriäärsel alal silmini võsas või poole sääreni soos. Tulevikus saavad nad kiirelt piiriäärsele alale näiteks nii ATV-de kui sõiduautodega, patrullides on piisav vaateulatus ebaseadusliku tegevuse avastamiseks ning tehniliste lahenduste saabudes ka võimalus piiriala igal meetril 24/7 pilk peal hoida," rääkis Jaani.

 

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: