Eesti ei hakka migrantide ümberpaigutust arutama enne Leedu palve laekumist
Valitsus ei hakka Leedu võimalikku abipalvet sinna saabunud migrantide ümberpaigutamiseks arutama enne, kui on laekunud sellekohane ametlik taotlus.
"Praeguseks ei ole Leedu ühtegi palvet poliitiliselt juhitud migratsiooni raames Leetu jõudnud migrantide ümberpaigutamiseks teinud ja valitsus arutab seda siis, kui see taotlus peaks laekuma," ütles valitsuse pressiesindaja Mariann Sudakov reedel ERR-ile.
Leedu peaminister Ingrida Šimonyte ütles nädala algul, et riik arutab võimalust paluda Euroopa Liidu riikidelt abi üle Valgevene piiri tulnud migrantide majutamiseks. Šimonyte sõnul kavatseb Leedu abipalve esitada siis, kui rändevoo juhtimine keeruliseks muutub. "Seda arutatakse, kuid esialgu ei saa ma öelda, millal riik sellise palvega esineb. Kuid kui olukorra juhtimine muutub keeruliseks, siis loomulikult palume abi," ütles Šimonyte esmaspäeval.
Leedu ametliku palve äraootamisele viitas ka siseminister Kristian Jaani. "Täna ei ole Eesti riik sellist abipalvet saanud. Meie eesmärk on täna anda võimalikult palju abi Leedule, et Leedu saaks omaenda riigi territooriumil hakkama selle väljakutsega, mis tal praegu on," ütles Jaani teisipäeval ERR-ile.
Ka Sudakovi sõnul keskendub Eesti praegu sellele, et aidata Leedul endal kriisiga toime tulla. "Kuid Eesti on valmis ka otsese ohu tõrjumiseks oma julgeolekule, kui see vajadus peaks tekkima. Politsei- ja piirivalveametil (PPA) on pikalt ettevalmistatud ja läbiharjutatud valmisolekuplaanid massilise sisserände olukorras tegutsemiseks," kinnitas valitsuse pressiesindaja.
Migrantide võimaliku Eestisse paigutamise detailidega hakkaks tegelema siseministeerium.
Leedu, mis on olnud Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenko režiimi üks teravamaid kriitikuid, on viimastel kuudel sattunud Valgevenest saabuvate migrantide surve alla, keda on illegaalselt riiki saabunud juba ligi 4000. Peamiselt Iraagist, aga ka teistest Aasia ja Aafrika riikidest pärit inimesed tuuakse lennukitega Minski lennuväljale, kust Valgevene võimud nad piirile toimetavad ja Leedu poole suunavad. Piiriületust lihtsustab see, et Leedu ei ole suuremas osas 680-kilomeetrisest piirist, millest 380 kilomeetrit kulgeb mööda maismaad, siiani piiritaristut välja ehitanud.
Toimetaja: Mait Ots