Kaebajad soovisid esialgse õiguskaitsega peatada linnavalitsuse korraldust, kuna leidsid, et detailplaneeringu kehtivuse korral saab hakata seda ellu viima, sh ehitama ja ehitamist ette valmistama ning muu hulgas ka puid eemaldama. 

Planeerimisseaduse kohaselt ei tähenda aga detailplaneering ehitustegevuse alustamist, vaid selleks on vaja esitada eraldi ehitusloa taotlus ning väljastada ehitusluba ning samuti nõuab puude raiumine ning igasugune detailplaneeringu elluviimine eraldi lube, märkis kohus.

Halduskohus leidis, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna selle kohaldamata jätmine ei muuda kaebuse eesmärgi saavutamist hilisema kohtuotsusega võimatuks või oluliselt raskemaks.

Esialgse õiguskaitse eesmärk ei ole takistada linnal ja kolmandal isikul ehk spordiklubil FC Levadia igasugust planeeringu elluviimiseks vajalikku tegevust, vaid tagada, et planeeringualal ei toimuks kohtumenetluse ajal pöördumatuid muutusi.

Esialgse õiguskaitse taotluse järgi soovivad kaebajad eelkõige vältida puude raiumist ning seni ehitatud ebaseaduslike ehitiste seadustamist. Kohus selgitas, et detailplaneeringu kehtestamine ei anna õigust ehitada ega raiuda detailplaneeringu alal puid. Detailplaneering on küll lähiaastate ehitustegevuse alus, kuid ehitada tohib alles ehitusloa alusel. Ka ehitusraieks on vajalik eelnevalt ehitusloa või ehitusteatise olemasolu.

Samuti andis Tallinna linn oma arvamuses esialgse õiguskaitse osas kinnituse, et linna esindajad on teavitanud Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit sellest kohtumenetlusest ning palunud alale esitatavate võimalike raielubade menetlemisest keelduda.

Ehkki kohus mõistab kaebajate soovi peatada esialgse õiguskaitse korras detailplaneeringu kehtivus, siis ei nähtu asjas selliseid erakordseid asjaolusid, mille tõttu oleks kaebuse eesmärgi saavutamine ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata välistatud või oluliselt raskem.

Samuti tuleb arvestada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei anna seda ellu viia soovivale isikule õiguspärast ootust ja usaldust, et tal on võimalik detailplaneeringus toodut edasi arendada, tõdes kohus.

Halduskohtu määruse saab vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.

Halduskohtu neljapäevane määrus puudutab vaid esialgset õiguskaitset ning põhikaebuse menetlusse võtmise ja muu sisulise osas teeb kohus otsustuse eraldi.

MTÜ Eesti Memento Liit koos eraisikutest kaebajatega esitasid 21. juulil Tallinna halduskohtule kaebuse seoses Tallinna linnavalitsuse korraldusega kehtestada detailplaneering Maarjamäe jalgpallikeskuse rajamiseks.

Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ütles, et nad ei võitle jalgpallihallide vastu, vaid seisavad selle eest, et Kommunismiohvrite Memoriaali säiliks sakraalsus.

Kaebusega ühinesid MTÜ Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liidu Memento Tallinna Ühendus, MTÜ Jõgevamaa Represseeritud, Memento Järvamaa Ühendus, Memento Rakvere Ühing MTÜ, MTÜ Tartu Memento, Memento Võrumaa Ühendus, Mittetulundusühing Läänemaa Memento ja Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus "Pärnu Memento" ning eraisikutest on kaebusele kirjutanud alla Leo Õispuu, Riina Solman, Reelika Mõttus ja Rudolf Kasper Naruski.

Kaebajad märgivad, et nii Kommunismiohvrite Memoriaali, Maarjamäe Memoriaali kui ka Saksa sõjaväekalmistu näol on tegemist kalmistuseaduse mõttes kalmistuga. Kalmistuna on kalmistuseaduses käsitletud vajalike ehitistega maa-ala, mis on ettenähtud surnute ja tuha matmiseks. On üldteada, et kalmistu üks funktsioon on olla lahkunust allesjäänud põlvedele kohaks, kus paikneb mälestusehitis (hauakivi vms) lahkunust. On üldteada, et Eestis on kalmistuid, kus ei toimu enam matmisi.

Kaebajad on seisukohal, et Tallinna linnavalitsuse 21. juuni korraldus nr 755, millega kehtestati detailplaneering, on õigusvastane. Kalmistuseaduse § 4 näeb ette nõude, et kalmistu välispiirist peab olema tagatud vähemalt 50 meetri laiune vöönd, kuhu on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada müra.