Läti ja Valgevene piiri pikkus on 172 kilomeetrit, mida valvatakse nii inimeste kui tehnikaga.

Aga kuidas siis ikkagi jõuavad Lätti ebaseaduslikud migrandid Afganistanist, Iraanist, Indiast ja Sri Lankalt?

"Esialgu reisivad nad peamiselt lennukiga Iraagist. Nad saabuvad lennukiga Minskisse Valgevene turistiviisaga ja seal jagavad neid juba "taksojuhid", nagu nad neid nimetavad. "Taksojuht" on lai mõiste. Minu arusaamise järgi võivad need olla spetsiaalselt koolitatud inimesed, kes neid veavad. Või lihtsalt palgatud, kes täidavad taksojuhi ülesandeid," selgitas Sileni piiripunkti ülema asetäitja Aleksander Sokolov.

Piirilõike, kust riigipiiri aktiivselt ebaseaduslikult ületatakse, on ainult kaks. Sel nädalal kehtestas Läti eriolukorra kogu piiril, mis tähendab, et kohalikel on keelatud seal isegi seenel käia.

"Alates keskööst oleme teinud intensiivseid toiminguid riigipiiri rikkumiste ärahoidmiseks. Teeme ennetustööd, me ei anna füüsiliselt võimalust piiri ületamiseks. Samuti teavitame neid häälega, et riigipiiri ületamine on ebaseaduslik," kirjeldas Daugavpilsi piirivalve juht Oleg Jemashov.

Samuti ei anna Läti riik kinni püütud ebaseaduslikele sisserändajatele võimalust taotleda pagulase staatust. Siseminister Maria Golubeva on kindel, et illegaalsete migrantide sissevool on Valgevene võimude hübriidsõda.

Golubeva lisas, et praegu Läti teistelt Euroopa riikidelt, sealhulgas Eestilt, abi ei vaja.

"Kui selline vajadus tekib, siis loomulikult taotleme. Praegu on meil oma ressursse piisavalt," kinnitas Golubeva.

Viie päevaga on Läti piiril kinni peetud 350 illegaalset migranti. Läti valitsus otsustas ehitada kõigepealt ajutise piiritara, et seejärel leida piiri kaitsmiseks juba püsiv lahendus.

AK korrespondendi Olev Kengi sõnul oli olukord Daugavpilsi lähedal asuval Euroopa Liidu välispiiril ehk Läti ja Valgevene vahel väga kurb.

"Ma poleks iialgi arvanud, et ka päriselt on Läti-Valgevene piir sisuliselt välja ehitamata. On ainult mullane riba, on piiripostid, ja väidetavalt siis ka mingite tehniliste sadmetega piiri valvatakse," ütles Kenk.

Siiski nimetas ta seda pagulaskriisi Balti riikidele heaks õppetunniks.

"See sunnib meid järele mõtlema ja tegutsema selles suunas, et meie riigipiirid tuleb korralikult välja ehitada," põhjendas Kenk.