Esimese poolaasta eelarvepuudujääk jäi alla kahe protsendi

Rahandusministeerium.
Rahandusministeerium. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Aasta esimese kuue kuuga oli valitsussektori eelarvepuudujääki kogunenud 559 miljoni euro eest, mis moodustas 1,96 protsenti oodatavast aastasest sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Võrreldes 2020. aasta juuni lõpu seisuga on eelarve defitsiit SKP-st 1,2 protsendipunkti ehk 292 miljonit eurot väiksem, mis tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest ning eelmise aastaga võrreldes väiksematest lisaeelarve kuludest, teatas rahandusministeerium.

Riigieelarve positsiooni parandas ka riigipoolsete maksete peatamine teise pensionisambasse. Suurenenud on ka kaupade ja teenuste müügitulud ning tulud varade müügist.

Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv ulatus juuni lõpuks 7,5 protsendini ehk 288,2 miljoni euroni.

Töötukassa eelarve puudujääk ulatus juuni lõpuks kasvanud töötuskindlustushüvitiste ning palgatoetuse meetme kulude tõttu 35,2 miljoni euroni. Samas 2020. aasta kuue esimese kuuga võrreldes oli puudujääk 218,2 miljoni euro võrra väiksem, kuna lisaeelarvega kavandatud palgatoetuse meede oli sel aastal mahult väiksem ning samuti kaeti osa kuludest lisaeelarvega töötukassale eraldatud vahenditest.

Haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 34,1 miljoni euro võrra riigieelarvest antud tegevustoetuse tõttu. Toetust anti, et kompenseerida kriisieelsest tasemest väiksemat sotsiaalmaksu laekumist.

Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk vähenes juunis 19,4 miljoni euro võrra 84,6 miljonile eurole. Möödunud aastaga võrreldes oli ülejääk 104,4 miljonit eurot väiksem põhjusel, et eelmisel aastal said kohalikud omavalitsused lisaeelarvega riigieelarvest toetust kriisiga toimetulekuks, mille suurem kasutamine lükkus aga aasta teise poolde.

Riigieelarveliste asutuste kogukulud kasvasid 2021. aasta juunis eelneva aasta juuniga võrreldes 70,8 miljonit eurot ehk 6,9 protsenti, täpsemalt 1,028 miljardilt eurolt 1,099 miljardi euroni. Peamisteks kogukulude suurenemise põhjusteks olid eelneva aasta juuniga võrreldes kasvanud antud kodumaised toetused 62 miljoni eurot ehk 12,5 protsenti, tööjõukulud 9,2 miljonit eurot ehk 11,3 protsenti ja majandamiskulud 5,6 miljonit eurot ehk 9,2 protsenti. Tööjõukulude kasvust moodustab pensionieraldiste suurenemine 1,4 miljonit eurot.

Investeeringud kasvasid 2021. aasta juunis 9,2 protsenti ehk 4,8 miljonit eurot. Kuue kuu jooksul on investeeringuid tehtud 25,2 miljonit eurot rohkem kui eelneval aastal. Suurima mahuga investeeringud olid juunis Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehitamine, gümnaasiumivõrgu korrastamine, päästeameti sõidukite soetamine ja Eesti-Vene idapiiri ehitus.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: