Eesti esimene asjur Afganistanis: liitlased poleks saanud igaveseks appi jääda

Olukord Afganistanis on äärmiselt halb, kuid samas ei saa kasutuks lugeda liitlasvägede panust sealse julgeoleku tagamiseks viimase 20 aasta jooksul, leiavad Eesti eksperdid. Kunagine asjur Afganistanis Toomas Kahur ütles, et liitlased poleks saanud igaveseks jääda sealset elu turvama.

Eesti osalus Afganistanis algas 2003. aastal demineerimismeeskonna sinna saatmisega. 2006. aastal läks Eestist sinna juba jalaväekompanii Estcoy-2 ja toetuselement NSE-1. Samal aastal läks sinna Eesti esimeseks asjuriks Toomas Kahur.

"Toona olid seal meeleolud üsna optimistlikud, lihtrahvaga või Afganistani inimestega rääkides olid nende ootused kõrged. Oli tunda tänulikkust, et liitlasväed on Afganistani tulnud," meenutas Kahur "Aktuaalses kaameras".

Liitlased olid Afganistanis kokku 20 aastat, sõda läks maksma ligi kaks triljonit dollarit ning selles hukkus ligi 100 000 inimest, nende hulgas ka üheksa Eesti sõdurit. Et praegu on olukord selline nagu see on, Kahurit ei üllata.

"Sest lõpmatuseni selline olukord poleks nagunii kesta saanud, kus teiste riikide väekontingendid turvavad ühe riigi igapäevaelu. See ei oleks nagunii lõpmatuseni kesta saanud. See, et Taliban pead tõstis, on ka väga ootuspärane, sest ega nad kuskile polnud kadunud ja pole kadunud nagu näha ja see, mis praegu toimub, on kahetsusväärne," rääkis Kahur.

Diplomaat ja endine kaitseminister Jüri Luik ütles, et olukord Afganistanis on halb, sest need sealsed väed, kelle väljaõppesse ja varustusse on ka Eesti panustanud, ei suuda praegu Talibanile vastu seista.

"Ei saa välistada, et langeb ka Afganistani pealinn Kabul peatselt. See loomulikult on väga halb märk sellest, et need riskid ja ohud, mille vastu me sõdisime Afganistanis, võivad üsnagi kiiresti tagasi tulla, kaasa arvatud terrorismioht," ütles Luik.

Ta lisas, et Eesti põhiülesanne Afganistanis oli demonstreerida oma koostööd liitlastega ja näidata solidaarsust ning need eesmärgid said täidetud. Ka ei saa Luige hinnangul kasutuks lugeda kogu liitlaste 20 aasta jooksul panustatut nii majandus- ja humanitaarabisse kui ka relvastusse ja väljaõppesse.

"Iga rahvas peab lõppude lõpuks sõdima iseenda vabaduse, iseenda stabiilsuse, sõltumatuse eest. Ma usun, et me andsime Afganistani rahvale need vahendid, need võimalused. On muidugi erakordselt kurb, et praegu ei suudeta neid võimalusi kasutada," rääkis Luik.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: