"Sellistes sõdades ei saa kunagi öelda mingeid kindlaid tärmineid või tähtaegu. See on hukatuslik viga. Öelda seda Talibanile, kelle juhtide üks tuntumaid tsitaate on: "teil on kellad, meil on aeg." Ja kui sa ütled neile täpse tärmini, millal me lähme, siis sa ju ütled praktiliselt kõik ette," ütles Kunnas.

Kunnas ennustas tänaseid sündmusi oma 2014. aastal ilmunud artiklite kogumikus "Ukraina häirekell. Takerdunud rünnak II". Samuti 2016. aastal ilmunud raamatus "Sõda 2023". Mõlemas raamatus prognoosis ta Talibani uuesti võimule tulekut.

"Taliban võtab 2021. aastal riigis suhteliselt rahulikult võimu üle. Riigis kehtestatakse islamistlik režiim, kodusõda aga ei lõpe, sest Afganistani Daesh peab Talibani reeturiteks ja ketseriteks, kes ei taha kalifaadile alluda ning jätkab võitlust nende vastu," kirjutas ta.

Kunnase sõnul oleks pärast 11. septembri terrorirünnakuid olnud USA alternatiiv ka terrorirünnakute korraldajate hävitamine või kinnipidamine inimluure ja eriüksuste abil.

"Ilmselt olid 11. septembri terrorirünnakud liiga suur hoop USA prestiižile, et seda võimalust oleks tõsisemalt kaalutud. Kahtlemata oleks see olnud parem ning igas mõttes säästlikum lahendus kõigile konflikti osapooltele," seisis Kunnase raamatus.

Kunnase sõnul puudus Afganistanis tugev ja usaldusväärne valitsus ning see viis ka praeguste sündmusteni.

"Kui Afganistani valitsusväed oleksid tõesti tahtnud lääneliku demokraatia eest lõpuni võidelda, siis nad oleks ka seda teinud, aga me ju näeme, et seda ei juhtunud," lausus Kunnas.

"Ma oletan, et see osa elanikkonnast, kes Afganistanis sooviks läänelikku demokraatiat, on marginaalne vähemus. Valdav enamus on valmis pigem elama šariaadiseaduste järgi kui demokraatiat omaks võtma," kommenteeris Kunnas.

"Taliban kindlasti taaskehtestab islamiemiraadi koos šariaadiseadustega. Mil määral ja kui jõhkralt nad neid rakendama hakkavad, sellele annab vastuse aeg," lisas ta.

Kunnase sõnul on Afganistani olud väga keerulised ja ka Talibanil ei ole võimalik kogu Afganistani territooriumi kontrollida. "Kindlasti mõned kohalikud sõjapealikud kontrollivad endiselt oma territooriumi edasi. Ka Daesh on Afganistanis sees, küll mitte väga tugevalt. Aga ma ei usu, et ka Daesh loobuks võitlusest. Olud saavad olema väga keerulise. Üks on kindel – praegu ei leidu välist jõudu, kes oleks valmis seal uuesti sekkuma," sõnas ta.

Rääkides Eesti osalemisest Afganistani missioonil, ütles Kunnas, et Eestil ei olnud valikut. "Ameerika Ühendriigid on meie kõige olulisem sõjaline liitlane, kes hoiab praegust maailmakorda püsti. Kui selles osas tulevad tagasilöögid, siis see on meile halb," sõnas Kunnas.

Kunnas rääkis, et Afganistanist lahkumisel on destabiliseeriv mõju kogu maailma julgeolekuolukorrale. Seda enam on tema sõnul Eestis panustamine iseseisva kaitsevõime arendamisse.

Kunnase sõnul võib nüüd oodata Hiina mõju suurenemist Afganistanis, sest Talibanil on vaja raha ja Hiinal on vaja ressursse, mida Afganistanis leidub.

Kunnas rääkis, et Venemaa on kiiresti asunud Talibaniga suhteid looma seetõttu, et loodab sel viisil vähendada Talibanist lähtuvat ohtu Venemaale. "Loomulikult ei ole Venemaa huvitatud äärmusliku islami levikust Kesk-Aasiasse. See on nende suur mure, aga nad näevad siin võimalust pragmaatiliselt kokku leppida. Ka Taliban ei saa maailmas olla täiesti üksi," arutles Kunnas.

Eesti kaitseväelasi aidanud afgaane peaks Eesti Kunnase hinnangul aitama ning võimalusel neile varjupaika pakkuma. Viimase info kohaselt on selliseid inimesi 10, ütles peaminister Kaja Kallas teisipäeval.