Olukord Leedu-Valgevene piiril on endiselt pinev

Foto: SCANPIX/REUTERS/Janis Laizans

Leedu piirivalve avaldas video, millel on näha, kuidas Valgevene piirivalvurid ajavad põgenikke üle Leedu piiri ja tulevad seekord ka ise Leedu territooriumile. Leedu on suutnud suure põgenikevoo Valgevenest peatada, kuid olukord piiril on endiselt pinev.

Leedu piirivalve videol on näha nende Valgevene ametivendi, kes põgenikke Leedu poole suunavad. Varasemate sarnaste episoodidega võrreldes astusid nad sõna otseses sammu edasi ja leedulaste kinnitusel juba nende maale.

"Pinged on väga üleval. Viimastel nädalatel oleme me näinud, et Valgevene piirivalvurid on hakanud agressiivsemalt käituma. Nad proovivad Leedu piirivalvureid provotseerida. Ja me meenutame oma piirivalvuritele ikka ja jälle, et nad peavad olema valmis igasugusteks provokatsioonideks, et nad ei tohi ise provotseerida ega provokatsioonidele vastata, vaid tegema oma tööd nii, nagu nad peavad tegema," kommenteeris Leedu piirivalve juht Rustamas Liubajevas.

Kolmapäeval käisid Leedule toetust avaldamas Balti riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi esimehed.

"Kui Leedu muutis oma käekirja ja oli veel tugevamalt piiril, veel resoluutsemalt, siis tegelikult ta suutis ka selle voo kinni panna ja ma arvan, et Leedu käitus õigesti," ütles riigikogu esimees Jüri Ratas.

Põgenikevoog õnnestus peatada ühelt poolt diplomaatiliste pingutusega Iraagi-Valgevene rände pidurdamisel ja teisalt valitsuse otsusega hakata tulijaid piirilt tagasi saatma. Kriitikud ütlevad, et sellega rikutakse põgenike õigust varjupaika taotleda.

"Me ei ole kuulnud ühtegi õiguslikku avaldust Euroopa Liidult ega ÜRO-lt, et väljasaatmised oleksid aktsepteeritud ja neid tuleks teha sellises olukorras, millesse Leedu on sattunud. See tähendab, et need ei ole seaduslikud ega aktsepteeritud," kommenteeris Leedu seimi ombudsmani büroo inimõiguste osakonna juht Vytautas Valentainavicius.

"Ma arvan, et see on täielikult kooskõlas inimõigustega. Esiteks kehtib meil selline kord ajutiselt, hädaolukorra ajal. Ja loomulikult on meil loodud mõned seaduslikud võimalused tulla ja taotleda varjupaika. Üheks selliseks on ametlikud piiripunktid," selgitas Leedu asesiseminister Arnoldas Abramavicius.

Leedu asesiseminister leiab, et Euroopa Liidu migratsioonipoliitika kujundamisel tuleb mõelda sellele, kuidas vältida rände kasutamist survestamiseks, nii nagu Valgevene diktaator Aleksander Lukašenko seda praegu teeb.

Juurdevool 80 inimest nädalas

Piiril olukorraga tuvumas käinud AK reporter Epp Ehand kinnitas, et olukord on piiril rahulikum kui kuu aega tagasi.

"Neid inimesi, keda on vastu võetud, on palju-palju vähem. Viimaste nädalate jooksul on võetud vastu umbes 80 inimest, kui siin tipphetkedel tuli ligi 200 inimest päevas. Enamik inimesi saadetakse tagasi sinna, kust nad on tulnud. Samas on jäänud ka neid katseid piiri ületada vähemaks. Selles mõttes on jutkui rahulikum. Samas ütlevad leedulased, et nad ei pea seda olukorda kuidagi lahenenuks," ütles Ehand.

"Praegu on Leedus 4200 sisserändajat põgenikelaagrites. Natuke on ka see olukord rahunenud. Kui siin mõned nädalad tagasi olid sellised suured rahutused ja kohalikud ka väga mures, siis olid ka sisserändajad ise rohkem ärevil, aga praegu tundub, et on selline hingetõmbehetk ja kõik on kuidagi rahulikum. Samas, seda hingetõmbehetke kasutavad leedulased praegu selleks, et väga kiiresti kõikide inimestega rääkida, need intervjuud läbi viia, selgeks teha, kellel on alust tulla siia ja kellel ei ole," kirjeldas Ehand.

Ta lisas, et 4200 inimesest 200 asüülitaotlus on lõpuni läbi vaadatud.

"Nendest ei ole asüüli saanud keegi, mis ei tähenda küll, et mitte kellelgi nendest 4200-st ei oleks õigust varjupaigale. See kõik selgub. Aga tõesti, leedulastel on siin suured meeskonnad, kes väga kiiresti üritavad kõikide inimestega suhelda ja tahetakse kolme-nelja kuuga kõik need taotlused ära menetleda," ütles Ehand.

Ta lisas, et mõtlema peab ka varjupaigataotlejate elutingimustele.

"Sügis hakkab lähenema ja mõned hooned, kus põgenikud elavad, on sellised vanad koolimajad ja hooned, mis võivad olla soojad, aga on ka selliseid laagreid, mis on kütteta telgid ja siin tuleb ka üsna kiiresti hakata mõtlema selle peale, kuidas talvele vastu minna," tõdes Ehand.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: