Lätis tabatakse juba sadakond ebaseaduslikku sisserändajat ööpäevas. Sel nädalal avastati Valgevene-Läti piiril Selija kandis ka piiri alt läbi kaevatud tunnel.

Vikerraadio hommikuprogrammis rääkis lähemalt kohapealsest tööst, migratsioonisurve iseloomust ja Läti kolleegide toetamisest EstPol-11 kolmanda rotatsiooni juht Rain Järv.

"Olukord on heitlik. Stabiilsust täna veel näha ei ole," tõdes Järv.

Järve sõnul on nad [Eesti politsei- ja piirivalveameti operatsiooni EstPol-11 kolmas rotatsioon – toim.] integreeritud Läti Piirivalve koosseisu ja koos kolleegidega on nende põhiülesanne võimalike ebaseaduslike piiriületuskatsete tõkestamine.

"Igapäevane tegevus peamiselt hõlmabki piiripatrulle erineval moel," sõnas Järv. "Lisaks on Eesti poolt toeks koerajuhid koos koertega ja droonivõimekus."

Järve sõnul on selle suve kõige suurem murekoht lätlastele asjaolu, et ebaseaduslikud piiriületuskatsed kurnavad süsteemi.

"Kitsamas ringis on seda võib-olla keeruline vaadata," sõnas Järv. "Pigem on see järjepidev ja jätkuv ning ei näita täna veel raugemise märke."

Järve sõnul on ebaseaduslike piiriületuste puhul raske läbivat mustrit välja tuua, sest Euroopasse proovitakse pääseda erinevatel viisidel.

"Selge on see, et tahe ei ole siia paika jääda, vaid edasi liikuda. Need katsed ebaseadusliku piiriületuse vaates on erinevad: piirialal otsitakse ja kombatakse pidevalt selliseid tundlikke ja nõrku kohti, kust võimalusel üle pääseda," sõnas ta.

Järv tõdeb, et on ka ise ebaseadusliku piiriületajaga silmitsi seisnud. Tema sõnul on keskmise piiriületajaga võimalik suhelda ja saavutada vastastikune mõistmine.

"Valdavalt on need inimesed ka ise üsna segaduses, sest ei teata, mis ees ootab, kuhu ollakse sattunud ega osata järgnevates toimingutes käituda. Peamine märksõna ebaseadusliku piiriületaja puhul oleks "segane olek ja teadmatus"," selgitas Järv.

Järve sõnul võib osaliselt väita, et ebaseaduslikud piiriületajad tulevad siiras usus või lootuses alustada kusagil uut elu ega hooma seda, et tegu on tööriistaga hübriidsõjas.

"Meie ju täna ei tea, kust nende teekonnad on alguse saanud, millised etapid nad on läbinud ja millist informatsiooni neile on jagatud," ütles Järv. "Ega nad võib-olla ei olegi teadlikud, et tegevelad ebaseaduslikke tegevustega, küll aga nii meie kui ka Läti ja Leedu kolleegid selgitame neile neid toiminguid ja tegevusi."

Järve sõnul suheldakse migrantidega siiski peamiselt verbaalselt, mitte kehakeeles.

"Teatav sõnavara on olemas või on vähemalt keegi, kes seda mõistab," kinnitas ta.

Järv selgitas, et sisserändajad kompavad pidevalt nõrkasid kohtasid piiril, mille kaudu riiki pääseda, kuid piiriületajad saavad ka ise aru olukorra keerukusest.

"Eks nad näevad, et metsas aiani jõudes on aed nende jaoks tõke ning nad peavad leidma viisi sellest läbi või üle pääseda. Teinekord, nagu avastatud tunneli puhul, kasutataksegi selliseid groteskseid meetodeid," ütles ta.

"Kompamine pigem tähendabki seda, et otsitakse erinevaid viise ja proovitakse olla nutikamad kui piirivalvurid," selgitas Järv. 

Siiski julgeb ta väita, et piirivalve teeb väga tugevat koostööd, et minimeerida kõiki neid võimalikke kanaleid.

Järve sõnul on tõhusaim tööriist migrantide avastamisel kombineeritud tegevus, millega suudetakse väga suures ulatuses ebaseaduslikud piiriületuskatsed nurjata.

"Infovahetus ja alginfo pärineb koeralt, droonilt, kaameralt või piirivalvurilt," sõnas ta.

Seejuures hoiduvad piirivalvurid Järve sõnul otsest jõudu kasutamast.

"Jõu kasutamine on ikkagi teisejärguline. Peaasjalikult on nad üldiselt valmis tegema koostööd ja jõu kasutamist pigem vaja ei ole," sõnas ta.

Edukas tõrjumine tähendab Järve sõnul seda, et ebaseaduslikud sisserändajad ei pääse üle piiri.

"Neil on võimalus teha oma valikuid, aga tagasi minnes ootab neid teistpidi jälle piir ees, mis seab oma kitsendused. Üldiselt isik peetakse kinni ja nendega tegelevad Läti kolleegid menetlustoimingutega edasi," selgitas Järv.

Järv tõdes suvisele missioonile tagasi vaadates, et Eesti ja Läti ametnike koostöö on olnud dünaamiline ja õpetlik mõlemale poolele. Järve sõnul on suurim õppetund olnud vajadus säilitada kaine mõistus ja järjekindlus, et selle kurnava teemaga aasta-aastalt tulemuslikult tegeleda.

"Pean tunnustama Läti kolleege: nad toimetavad väga visalt ja on väga tublid," sõnas Järv.

Järve hinnangul on Eesti piiri turvalisus täna väga hästi tagatud. Ta lisab, et seejuures arvestatavad kõik nende toimingud hetkel maailmas toimuvaga.

"Me parendame seda samm-sammult, seega siin täna midagi eraldi esile tuua oleks tõenäoliselt keeruline," sõnas ta.

Praeguse rotatsiooni töölähetus Läti piiril lõpeb ning Eesti ametnikud naasevad koju käesoleva nädala lõpus. Järv kinnitas aga, et Eesti panus Lätis ei katke: samal ajal kui nemad lahkuvad, asuvad töösse uued Eesti piirivalvurid ja politseinikud, kes jätkavad abistamist täpselt nii kaua kui vaja.