"Olukorrast riigis": presidendivalimiste korda tuleks muuta

Foto: Siiri Lubasoo/ERR

Ajakirjanikud Indrek Lepik ja Hindrek Riikoja arutlesid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" presidendivalimiste üle ja leidsid, et presidendivalimiste süsteemi muutmise osas tuleks algatada debatt.

Nii Indrek Lepik kui ka Hindrek Riikoja märkisid, et kui esmaspäeval presidenti ära ei valita, valitakse ta teisipäeval, kui toimub presidendivalimiste teine voor.

"Riigikogus on neid voore mitu ja pärast esimest vooru on just võimalus päriselt hinnata, milline see reaalne toetus on. Selle järel saab omajagu kauplemist teha, juhul kui Alar Karist ei valita ära," sõnas Lepik.

Indrek Lepik arutles, et see, kas esmaspäeval Alar Karis presidendiks valitakse sõltub Isamaast ja sotsidest. Neile ei ole aga mingi kaotus, kui Karist ära ei valita. "Miks peaksid sotsid ja Isamaa kartma seda, et Karist ei valita riigikogus ära? Mis siis?"

Riikoja sõnul ei ole sellest midagi ka võita. Riikoja rääkis, et kui Alar Karist uue nädala alguses presidendiks ära ei valita, võidab sellest vaid EKRE, sotsidel, ega ka Isamaal ei ole presidendivalimiste venimisest võita aga mitte midagi.

"EKRE teab väga hästi, et Henn Põlluaasal ei ole reaalset võimalust presidendiks saada. Ehk EKRE-l on võita sellest, et presidendivalimised venivad, sest et nemad saavad selle varjus teha oma kohalike valimiste kampaaniat. Aga sotsidel ja isamaal ei ole lihtsalt mitte midagi sellest võita, kui Karist ära ei valita," sõnas Riikoja.

Riikoja sõnul saavad ka Isamaa ja sotsid sellest aru ja sellepärast tahaksid tegelikult vähemalt neli erakonda presidendi riigikogus ära valida.

Indrek Lepik viskas õhku küsimuse, kas Reformierakond ja Keskerakond näevad Alar Karises "taltsast" presidendikandidaati, kes oleks valmis poliitilise kogenematuse tõttu lihtsamini valitsuse plaanidega kaasa minema.

Riikoja ütles, et see on lihtsustatud nägemus. Tema sõnul ei saa öelda, et Karis ei oleks Reformierakonna ega ka Keskerakonna suhtes kriitiline. "Ega Karis ei ole ju suu peale kukkunud. Ta on olnud tal olnud oma väljaütlemistes alati viisakas, ta olnud korrektne, aga ei saa öelda, et ta nüüd oleks oma sisemist kriitikat maha tõmmanud," arutles Riikoja.

Riikoja sõnul on tänavused presidendivalimised vaid verstapostiks teel, kus oleks vaja muutusi presidendivalimiste süsteemi.

"Poliitikute käest ei tohiks jätta, küsimata seda, et mis saab meie presidendivalimiste süsteemist edasi. Sest praegune kord on ikkagi kõike muud kui hea," sõnas Riikoja.

Hoolimata sellest, et rahvas ei vali Eestis presidenti otse, peaks rahval olema aega võimalust viia end kurssi kandidaatide seisukohtadega.

"Keskerakond küll on lubanud sisse anda eelnõu presidendi otsevalimiste kohta praeguses parlamendi koosseisus. Pigem see eelnõu ei leia piisavalt suurt toetust. Aga see ei tähenda, et muus osas ei võiks presidendivalimiste korda muuta," ütles Riikoja.

"Isegi kui, kui valdav osa nii-öelda presidendi regulatsioonidest jääb samaks, siis minimaalselt võiks presidendivalimiste korras ära muuta selle kui aegsasti peab esitama presidendikandidaate nii parlamenti kui ka valimiskogusse. Et kandidaatidel oleks aega iseennast tutvustada, Eesti rahvas lihtsalt väärib seda, et me teaksime seda paremini, kes kandideerivad presidendiks," lausus Riikoja.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: